Vikipeedia

Jasper von Münster: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Jasper von Münster''' ([[15. sajand]]i lõpp või [[16. sajand]]i algus, [[Friisimaa]] – [[1577]], [[Aizkraukle]]) oli [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maamarssal|maamarssal]] [[koadjuutorivaenus]]e ajal.
 
Jasperi vanemad oli Rolf von Münster ja Bauwe von Heemstra. Ta sündis [[Kesk-Friisimaa]]l Duursum in den Hami valdustes [[Groningen]]i lähedal. Tema suguvõsa pärines [[Vestfaal]]ist [[Münsteri piiskopkond|Münsteri piiskopkonnast]], kuid oli Friisimaale välja rännanud. Tema isa oli [[Utrechti piiskopkond|Utrechti piiskopkonnas]] mitmetes olulistes ametites, vend Jürgen oli aga Friisi krahvide ja Gelderni hertsogi teenistuses. Jasperi vennapoeg [[Johann von Münster]] oli Riia toomhärra ning elas pärast Liivi ordu likvideerimist koos oma onuga Aizkraukles. Jasperi teine sugulane Hermann von Münster oli [[1544]]. aastal [[Cesis|Võnnus]] vürstlik hoovikohtunik ja talliülem. Liivi ordu teenistuses asus ka Jasperi vend Georg, kes 1550. aastatel saadeti Vestfaali ordule vägesid koguma.
 
Münster saabus tõenäoliselt [[1510]]. aasta paiku [[Liivimaa]]le ning astus [[1515]]. aasta paiku Liivi ordusse. [[1538]]. aastal oli ta ordu majandusülem (''Schäffer'') Võnnus, [[1540]]. aastal sai tast [[Aluliina komtuur]]. [[1551]]. aastal nimetasvaliti uusMünster ordumeisterLiivi jaordu endine maamarssal [[Heinrich von Galen]] Münsteri enda vanale ametikohalemaamarssaliks.
 
MünsterMünsterit on süüdistatud selles, et ta püüdis kokku mängida [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]]i ja tema [[koadjuutor]]i [[Christoph von Mecklenburg]]iga, et ordumeistriks saada ja võimalik ka, et [[Vana-Liivimaa]]d seejärel [[sekulariseerimine|sekulariseerida]]. Münsteri lootusedlootis olid sellestõepoolest, et eaka [[Liivi ordu maameister|ordumeistri]] [[Heinrich von GaleniGalen]]i peatse surma järel lootisvalitakse ta iseuueks sellele kohaleordu saadajuhiks. EntMünsteri Galenpoliitilised saiveendumused Münsterierinesid plaanidestaga teadatunduvalt ningGaleni ja ordu määrasmõjukuselt endakolmanda koadjuutoriksmehe [[Wilhelm Fürstenberg]]i. Järgnenudomast, vaenusesest ajalmarssal põgenessoovis MünsterVenemaa Poola,nõudmistele kust naasis(eriti [[1560Tartu maks]]ule) vastuseismiseks luua suurt liitu Rootsi ja Poola-Leeduga. aastal,Enamik kuiteistest Poolagaordukäsknikest liiduoli sõlminudselle uusvastu, sest kartsid, et ordumeisterliit [[GotthardZygmunt KettlerII]]-ga tavõiks kõigistkaasa reetmissüüdistustestsellest vabastassõltuvusse langemise. Mõned siiski ka toetasid Münsteri poliitikat ja nii tekkis hiljemalt [[15611554]]. aastalaastaks saiordu tasees kaks rivaliteetset gruppi, millest ühte juhtis Münster, teist aga Fürstenberg. Münster püüdis oma valitsusepositsiooni allaparandamiseks [[Vindavileida komtuurkond|Vindavitoetust komtuurkonna]]ka väljaspoolt ordut, mistõttu sõlmis ta head suhted peapiiskop Wilhelmiga, kes samuti pooldas liitu Poola-Leeduga. Kuid see muutis Münsteri suhteid ordu likvideerimiseülejäänud järeljuhtkonnaga elastunduvalt tavaenulikumaks, [[Kuramaasest hertsogiriik|Kuramaapeapiiskoppi hertsogiriigisarvati sepitsevat koos venna ja Zygmunt II-ga orduvastaseid plaane. Kuni [[1556]]. Aizkraukles,aasta kusalguseni venelasedlõhe taordus 1577siiski veel põhimõtteliseks ei muutunud: [[1555]]. aasta sõjakäigusuvel püüdis Galen Münsterit ja Fürstenbergi lepitada, pakkudes välja Rootsi-liidu idee, mis ajalküll tapsidebaõnnestus.
 
1556. aasta märtsis toimunud maapäeval pakkus Münster veel kord välja suure liidu idee Rootsi, Poola ja Preisimaaga. Sealjuures kristiseeris ta tugevalt Fürstenbergi väidetavat Vene-sõbralikkust ja soovitas kõigest hoolimata loota ennekõike Poolale. Ordule osutus see ettepanek aga vastuvõetamatuks. Aprillis valiti ordumeistri koadjuutoriks Fürstenberg, mille järel Mümster tundis ennast tugevalt solvatuna. Ordus toetuseta jäänuna pöördus ta Wilhelmi ja tolle venna [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechti]] poole. Viimane soovitas talle aprilli lõpus Dünamündesse minna ja orduvastaseks rünnakuks valmistuda. Kuid temale alluvad Dünamünde ja Aizkraukle komtuurid jäid ordumeistrile ustavaks ja Münster oli sunnitud peapiiskopi juurde põgenema. Mai lõpus lahkus ta maalt ja resideeris aastaid [[Kaunas]]es. Tänu sellele pääses ta ka vangistamisest ja [[koadjuutorivaenus]]es otseselt ei osalenud. Ka [[Posvoli leping]] ei võimaldanud Münsteril naasta, ehkki ta palus Poola kuningal end marssaliks või ordumeistri koadjuutoriks ennistada. Alles [[1560]]. aastal, kui Poolaga liidu sõlminud uus ordumeister [[Gotthard Kettler]] ta kõigist reetmissüüdistustest vabastas, sai Münster Liivimaale tagasi tulla. [[1561]]. aastal sai ta oma valitsuse alla [[Vindavi komtuurkond|Vindavi komtuurkonna]], ordu likvideerimise järel elas ta [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigis]] Aizkraukles, kus venelased ta 1577. aasta sõjakäigu ajal tapsid.
 
==Kirjandus==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Jasper_von_Münster"