Üldlaiend: erinevus redaktsioonide vahel

*millegi ootuspärase kinnitust, nt '''''Just''' seda ma temalt ootasin'''gi'''.''

 

 

Grammatilised üldlaiendid (''kas, või, ega, no, küll, kus'' jne) võtavad osa oma mõjualale kindla grammatilise tähenduse andmisest, näiteks

::'''''Ega''' sul pole'''gi''' vaja talle midagi öelda.''

 

Modaallaiendid (''võib-olla, küllap, vist, niikuinii, vaevalt, õnneks, kahjuks, paraku'' jne) annavad lausele nominatiivmodaalse tähenduse, näiteks

::'''''Võib-olla''' nii ongi parem.''

::'''''Õnneks''' on tal kõik eksamid tehtud.''

 

Infostruktuurilaienditega viidatakse sellele, et lausega tähistatu on kas teadaolev (nt ''ju, eks''), teadaolevast järelduv (nt ''siis'') või sellest lähtudes ootuspärane (nt ''ikka''; ''-gi/-ki'' [[verb]]i finiitsele vormile liidetuna, näiteks

::''Ma '''ju''' ei ole selline.''

::''Ta '''ikka''' otsustas tulla.''

 

Konnektiivlaiendid (''ka, -gi/-ki, samuti, lisaks, näiteks, ühtlasi, hoopis, siiski, esiteks, kas või'' jne) viitavad [[rinnastus]]suhtele, näiteks

::'''''Ka''' meie otsustasime koju jääda. Meie'''gi''' otsustasime koju jääda. '''Isegi''' meie otsustasime koju jääda.''

::''Me nägime palju vaeva, kuid ei saanud '''ikkagi''' esimest kohta.''

 

Intensiivistavad üldlaiendid tugevdavad kommunikatiivset [[modaalsus]]t (''ometi, no, õige, nüüd, aga''), väite jaatamist või eitamist (''muidugi, jah, küll, just, mitte, vaat, näe'') jm kogu lausele toimivaid tähendusi, näiteks

::'''''No''' hakkame nüüd '''ometi''' minema!''

::''Ma läksin '''muidugi''' kohe pärast kooli koju.''

 

[[sidend]]

 

[http://julia.eki.ee/books/ekkr/sy53.html Üldlaiend]