Pulli asula: erinevus redaktsioonide vahel

Erinevalt teistest hilisematest Kunda kultuuri leiukohtadest esineb Pulli asulas mustjas tulekivi, mille kõige lähemad leiukohad asuvad Baltimaade kagu- ja lõunaosas. Uurijad on arvanud, et selle tulekivi on kaasa toonud esimesed Eesti alale saabunud asukad, kelle hulka kuulusid ka Pulli [[mesoliitikum|mesoliitilise]] asula kütid ja kalastajad.

Esimene juhuleid - suur mustast tulekivist laastude löömisest ülejäänud nukleus leiti siit juba 1930. a. paiku. Asulajäänused avastati 1967. a. jõekalda paljandis liiva kaevandamisel, ligi 3 m paksuse liiva- ja savikihi all. Asulat on kaevatud 1968.-73. ja 1975.-76. a. L.[[Lembit JaanitsaJaanits]]a juhatusel.

Kaevamisel ca 1000 ruutmeetri suuruselt alalt kogutud 1175 numbrit leiumaterjali, mille hulgas valitsevad tulekivist väikeesemed - otsakõõvitsad[[otsakõõvits]]ad, luust torke- ja lõikeriistade tulekivist pistikterad. Tulekivikilde, mis kõneleksid kohapealsest tulekivi töötlemisest, on vähe. Võrdlemisi sagedaks leiuks on ka peenelt retušitud tulekivist nooleotsad. Luuesemetest on enamasti säilinud katked. Sagedased on mitmesugused luutalvad[[luutalv]]ad, loomahammastest ripatsid. Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend koera[[koer]]a esinemise kohta Eesti territooriumil.