Allüülne kloorimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
MeCH=CMe<sub>2</sub> + Cl<sub>2</sub> → MeCHCl–C<sup>+</sup>Me<sub>2</sub> → MeCHCl–CMe=CH<sub>2</sub> (83%) + MeCH<sub>2</sub>–CMe<sub>2</sub>Cl (5%) + MeCHCl–CMe<sub>2</sub>Cl (12%) + [ MeCH=CMeCH<sub>2</sub>Cl (tº) ]
Põhimõtteliselt saavad isoalkeenide kloorimisel tekkida Cl<sub>2</sub> liitumisproduktid (dikloriidid), allüülsed kloriidid (β-prootoni loovutamine võib toimuda kahes suunas), HCl alkeenile liitumise produktid (tertsiaalsed kloriidid) ning lisaks võib produktide [[rektifikatsioon]]il esineda [[allüülne isomerisatsioon]], see tähendab [[termodünaamiline kontroll]] viib stabiilsema isomeeri moodustumisele. Allüülse kloorimise ja Cl<sub>2</sub> liitumise osakaal erinevate alkeenide korral on järgmine:<ref>Muks, Elvi 1990. Comparison of electrophilic addition reactions. Reactions of the carbocationic intermediate. ''Proc. Estonian Acad. Sci. Chem.'' 39(2): 94–102.</ref>
*Me<sub>2</sub>C=CMe<sub>2</sub> 99,7:0,3
*MeCH=CMe<sub>2</sub> 85:15
| |||