Kirjanduskriitika: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kirjanduskriitika''' (kriitika) on vahend kirjanduse kirjeldamiseks ja hindamiseks. Eesti traditsioonis selle sõnale eelistähenduseks raamatuarvustamine, mis aga ei ava selle kogu sisu. <ref>Inglise keeles tähistab ''criticism'' igasugust kirjanduse üle arutlemist, ''scholarship'' ajaloolist ja filoloogilist faktiuurimist, ''reviewing'' arvustamist ajakirjanduses</ref>Analüüsides, üldistades ja väärtustades kujundab kirjanduskriitika avalikkuse hoiakuid autorite, teoste ja kirjanduse suundumuste suhtes. Nii mõjutab ja suunab kirjanduskriitika kirjanduse arengut. Kirjanduskriitika kriitilisuse all mõeldakse teose puudujääkide esiletoomist kriitiku enda või mingi muu ideaali seisukohalt, kuid sellel võb olla ka laiem ühiskondlik, kultuuriline ja esteetiline tähendus.

 

Kirjanduskriitika lähtub arvamuste esitamisel kriitiku esteetilisest ja ühiskondlikust kogemusest, kultuuritraditsioonist, teaduse saavutustest ja valitsevast kunstisituatsioonist. Oma aja arusaamade ja tõekspidamiste väljendajana on kirjanduskriitika paljus aluseks ja eelmaterjaliks kirjandusteaduslikule uurimistööle, kuid ka ühiskondliku mõtte arengule laiemalt.

 

 

Kirjanduskriitika võib olla teadusliku või esseistliku kallakuga, tihtipeale leidub kirjanduskriitilistes kirjutistes üheaegselt nii kunsti kui ka teaduse elemente. Oma arvamustele võidakse põhjendusi otsida väljastpoolt teost (sageli teadusest või avalikust arvamusest), kuid ka piirduda teose enda lähema vaatlusega (''close reading'') või lähtuda muljest (impressionistlik kriitika).

 

==Kriitik==