Redaktsioon: 17. mai 2009, kell 12:10 redigeeri Vikker (arutelu \| kaastöö) 1005 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. mai 2009, kell 12:25 redigeeri eemalda Vikker (arutelu \| kaastöö) 1005 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Subkultuur''' on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris ([[dominantkultuur]]is). ~~'''Kultuur ja subkultuurid'''.~~ Tihti sisaldab [[kultuur]] arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel [[iga\|eal]], [[religioon]]il, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Ka [[elukutse]]d võivad olla subkultuuri kujunemise aluseks. Mõned subkultuurid arenevad ühisest [[hobi]]st või huvist. Subkultuurid võivad olla lähedased [[dominantkultuur]]ile või moodustada selles omaette maailma, kuid võivad ka dominantkultuurile vastanduda ning isegi sellega konfliktis olla. Tuntud on näiteks mitmesugused [[kurjategija]]te subkultuurid ja paljud ebaseadusliku tegevusega seotud subkultuurid. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste (stiilielementide) esineda kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane [[Keel (keeleteadus)\|keel]], [[moraal]], [[hierarhia]], [[kunst]], [[muusika]], [[kombestik]], [[traditsioon]]id, [[ajalugu]], [[uskumus]]ed jne. ==Teke== '''Subkultuuride teke'''. Subkultuuride tekkes mängivad peale väliste asjaolude oma osa sisemised tõukejõud, mida võidakse ka formuleerida. Näiteks [[Linus Torvalds]] loetleb häkkerite subkultuuri (kogukonda) koos pidavate motiividena elusäilitusmotiivi (''survival'' tähenduses: toimetulek, elusuutlikkus, elutagamine), ühiselumotiivi (''social life'' tähenduses: vajadus sotsiaalse ühekuuluvuse järele, arvutiasjandus kui viis kuuluda kogukonda) ja meelelahutusmotiivi (''entertainment'' tähenduses: ergutatud energiseeriv mõttetegevus, arvuti ja võrk kui võimalus meeldivaks tegevuseks). Subkultuuri tekkeks ei piisa ühest tingimusest: alles tõukejõud üheskoos sünnitavad teatava eluviisi, sellele vastava käitumise ning tunnuslikud välised ▼ ~~Mõned~~Subkultuuride ~~uurijad~~tekkes on oma osa keskkonnal, tehnoloogial, sotsiaalsetel suhetel. Leidub uurijaid, kes peavad näiteks ealisi subkultuure [[urbaniseerumine\|urbaniseerumise]] tulemuseks. Suurte heterogeensete [[populatsioon]]ide koondumine [[linn]]alistes piirkondades viib [[sugukond]]like suhete lõdvenemiseni, ~~peamine~~kujuneb onuus [[sotsiaalne struktuur]] ja [[normatiivne üksmeel]]. [[Dünaamiline populatsioon\|Dünaamilise populatsiooni]] [[populatsiooni tihedus\|tihedus]] viib lõpuks välja [[hälbiv käitumine\|hälbiva käitumiseni]] ja [[anoomia]]ni. Urbanistlikes tingimustes leidub rohkem hälbivaid gruppe kui [[traditsiooniline ühiskond\|traditsioonilistes ühiskondades]]. Suured linnad (näiteks [[Amsterdam]], [[San Francisco]] või [[London]]) oma mitmekesise elanikkonnaga loovad mõnedes piirkondades atmosfääri subkultuuriliste [[põlvkond]]ade tekkimiseks.▼ ▲~~'''~~Subkultuuride ~~teke'''.~~tekkes ~~Subkultuuride~~on ~~tekkes~~oma ~~mängivad~~osa ~~peale~~sisemistel ~~väliste~~tõukejõududel. ~~asjaolude~~Viimased ~~oma~~võivad ~~osa~~jääda ~~sisemised~~teadvustamata. ~~tõukejõud,~~aga ~~mida~~neid võidakse ka formuleerida. Näiteks [[Linus Torvalds]] loetleb häkkerite subkultuuri (kogukonda) koos pidavate motiividena elusäilitusmotiivi (''survival'' tähenduses: toimetulek, elusuutlikkus, elutagamine), ühiselumotiivi (''social life'' tähenduses: vajadus sotsiaalse ühekuuluvuse järele, arvutiasjandus kui viis kuuluda kogukonda) ja meelelahutusmotiivi (''entertainment'' tähenduses: ergutatud energiseeriv mõttetegevus, arvuti ja võrk kui võimalus meeldivaks tegevuseks). Subkultuuri tekkeks ei piisa ühest tingimusest: alles tõukejõud üheskoos sünnitavad teatava eluviisi, sellele vastava käitumise ning tunnuslikud välised märgid. <ref>Linus Torvalds. "Mis on häkkerile sisemiseks tõukejõuks ehk "Linuse seadus". Raamatus: [[Pekka Himanen]]. "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim." Inglise keelest tõlkinud [[Kalle Kurg]]. [[Kirjastus\|Kunst]] [[2001]]. Lk. 13-17.</ref> ==Erisused== '''Ealine subkultuur'''. Kuulumine mõnda ealisse subkultuuri on tavaliselt seotud perioodiga, mis jääb [[lapsepõlv]]e ja töölemineku või [[abiellumine\|abiellumise]] vahele. Tihti on sellistel subkultuuridel üheks kultuuriliseks eneseväljenduseks [[stiil]]. Stiili kasutatakse kui [[sümbol]]it. Stiil hõlmab mitmeid elemente: [[imidž]]: milliseid lisandeid tarvitatakse (ehted, soengud jne); käitumisviis: mida ja kuidas kantakse; [[argoo]]: eriline sõnavara ja keelekasutus. Sellised subkultuurid kasutavad [[dominantkultuur]]i [[mood]]i ja esemeid uues [[kontekst]]is, andes neile oma [[tähendus]]e. ▲Mõned uurijad peavad ealisi subkultuure [[urbaniseerumine\|urbaniseerumise]] tulemuseks. Suurte heterogeensete [[populatsioon]]ide koondumine [[linn]]alistes piirkondades viib [[sugukond]]like suhete lõdvenemiseni, peamine on [[sotsiaalne struktuur]] ja [[normatiivne üksmeel]]. [[Dünaamiline populatsioon\|Dünaamilise populatsiooni]] [[populatsiooni tihedus\|tihedus]] viib lõpuks välja [[hälbiv käitumine\|hälbiva käitumiseni]] ja [[anoomia]]ni. Urbanistlikes tingimustes leidub rohkem hälbivaid gruppe kui [[traditsiooniline ühiskond\|traditsioonilistes ühiskondades]]. Suured linnad (näiteks [[Amsterdam]], [[San Francisco]] või [[London]]) oma mitmekesise elanikkonnaga loovad mõnedes piirkondades atmosfääri subkultuuriliste [[põlvkond]]ade tekkimiseks. '''Etniline subkultuur.''' Etnilisi subkultuure moodustavad tavaliselt vähemusrahvused oma [[Keel (keeleteadus)\|keel]]e, kommete, [[traditsioon]]ide jm-ga neid ümbritseva dominantkultuuri suhtes. Etnilised subkultuurid võivad samaaegselt olla ka [[religioon\|religioossed]] subkultuurid.

Subkultuur: erinevus redaktsioonide vahel