Erinevus lehekülje "Subkultuur" redaktsioonide vahel

Lisatud 80 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
'''Subkultuur''' on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris ([[dominantkultuur]]is).
 
'''Kultuur ja subkultuurid'''. Tihti sisaldab [[kultuur]] arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel [[iga|eal]], [[religioon]]il, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Ka [[elukutse]]d võivad olla subkultuuri kujunemise aluseks. Mõned subkultuurid arenevad ühisest [[hobi]]st või huvist. Subkultuurid võivad olla lähedased [[dominantkultuur]]ile või moodustada selles omaette maailma, kuid võivad ka dominantkultuurile vastanduda ning isegi sellega konfliktis olla. Tuntud on näiteks mitmesugused [[kurjategija]]te subkultuurid ja paljud ebaseadusliku tegevusega seotud subkultuurid.
 
Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste (stiilielementide) esineda kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane [[Keel (keeleteadus)|keel]], [[moraal]], [[hierarhia]], [[kunst]], [[muusika]], [[kombestik]], [[traditsioon]]id, [[ajalugu]], [[uskumus]]ed jne.
 
==Teke==
'''Subkultuuride teke'''. Subkultuuride tekkes mängivad peale väliste asjaolude oma osa sisemised tõukejõud, mida võidakse ka formuleerida. Näiteks [[Linus Torvalds]] loetleb häkkerite subkultuuri (kogukonda) koos pidavate motiividena elusäilitusmotiivi (''survival'' tähenduses: toimetulek, elusuutlikkus, elutagamine), ühiselumotiivi (''social life'' tähenduses: vajadus sotsiaalse ühekuuluvuse järele, arvutiasjandus kui viis kuuluda kogukonda) ja meelelahutusmotiivi (''entertainment'' tähenduses: ergutatud energiseeriv mõttetegevus, arvuti ja võrk kui võimalus meeldivaks tegevuseks). Subkultuuri tekkeks ei piisa ühest tingimusest: alles tõukejõud üheskoos sünnitavad teatava eluviisi, sellele vastava käitumise ning tunnuslikud välised
 
MõnedSubkultuuride uurijadtekkes on oma osa keskkonnal, tehnoloogial, sotsiaalsetel suhetel. Leidub uurijaid, kes peavad näiteks ealisi subkultuure [[urbaniseerumine|urbaniseerumise]] tulemuseks. Suurte heterogeensete [[populatsioon]]ide koondumine [[linn]]alistes piirkondades viib [[sugukond]]like suhete lõdvenemiseni, peaminekujuneb onuus [[sotsiaalne struktuur]] ja [[normatiivne üksmeel]]. [[Dünaamiline populatsioon|Dünaamilise populatsiooni]] [[populatsiooni tihedus|tihedus]] viib lõpuks välja [[hälbiv käitumine|hälbiva käitumiseni]] ja [[anoomia]]ni. Urbanistlikes tingimustes leidub rohkem hälbivaid gruppe kui [[traditsiooniline ühiskond|traditsioonilistes ühiskondades]]. Suured linnad (näiteks [[Amsterdam]], [[San Francisco]] või [[London]]) oma mitmekesise elanikkonnaga loovad mõnedes piirkondades atmosfääri subkultuuriliste [[põlvkond]]ade tekkimiseks.
 
'''Subkultuuride teke'''.tekkes Subkultuurideon tekkesoma mängivadosa pealesisemistel välistetõukejõududel. asjaoludeViimased omavõivad osajääda sisemisedteadvustamata. tõukejõud,aga midaneid võidakse ka formuleerida. Näiteks [[Linus Torvalds]] loetleb häkkerite subkultuuri (kogukonda) koos pidavate motiividena elusäilitusmotiivi (''survival'' tähenduses: toimetulek, elusuutlikkus, elutagamine), ühiselumotiivi (''social life'' tähenduses: vajadus sotsiaalse ühekuuluvuse järele, arvutiasjandus kui viis kuuluda kogukonda) ja meelelahutusmotiivi (''entertainment'' tähenduses: ergutatud energiseeriv mõttetegevus, arvuti ja võrk kui võimalus meeldivaks tegevuseks). Subkultuuri tekkeks ei piisa ühest tingimusest: alles tõukejõud üheskoos sünnitavad teatava eluviisi, sellele vastava käitumise ning tunnuslikud välised
märgid. <ref>Linus Torvalds. "Mis on häkkerile sisemiseks tõukejõuks ehk "Linuse seadus". Raamatus: [[Pekka Himanen]]. "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim." Inglise keelest tõlkinud [[Kalle Kurg]]. [[Kirjastus|Kunst]] [[2001]]. Lk. 13-17.</ref>
 
==Erisused==
'''Ealine subkultuur'''. Kuulumine mõnda ealisse subkultuuri on tavaliselt seotud perioodiga, mis jääb [[lapsepõlv]]e ja töölemineku või [[abiellumine|abiellumise]] vahele. Tihti on sellistel subkultuuridel üheks kultuuriliseks eneseväljenduseks [[stiil]]. Stiili kasutatakse kui [[sümbol]]it. Stiil hõlmab mitmeid elemente: [[imidž]]: milliseid lisandeid tarvitatakse (ehted, soengud jne); käitumisviis: mida ja kuidas kantakse; [[argoo]]: eriline sõnavara ja keelekasutus. Sellised subkultuurid kasutavad [[dominantkultuur]]i [[mood]]i ja esemeid uues [[kontekst]]is, andes neile oma [[tähendus]]e.
 
Mõned uurijad peavad ealisi subkultuure [[urbaniseerumine|urbaniseerumise]] tulemuseks. Suurte heterogeensete [[populatsioon]]ide koondumine [[linn]]alistes piirkondades viib [[sugukond]]like suhete lõdvenemiseni, peamine on [[sotsiaalne struktuur]] ja [[normatiivne üksmeel]]. [[Dünaamiline populatsioon|Dünaamilise populatsiooni]] [[populatsiooni tihedus|tihedus]] viib lõpuks välja [[hälbiv käitumine|hälbiva käitumiseni]] ja [[anoomia]]ni. Urbanistlikes tingimustes leidub rohkem hälbivaid gruppe kui [[traditsiooniline ühiskond|traditsioonilistes ühiskondades]]. Suured linnad (näiteks [[Amsterdam]], [[San Francisco]] või [[London]]) oma mitmekesise elanikkonnaga loovad mõnedes piirkondades atmosfääri subkultuuriliste [[põlvkond]]ade tekkimiseks.
 
'''Etniline subkultuur.''' Etnilisi subkultuure moodustavad tavaliselt vähemusrahvused oma [[Keel (keeleteadus)|keel]]e, kommete, [[traditsioon]]ide jm-ga neid ümbritseva dominantkultuuri suhtes. Etnilised subkultuurid võivad samaaegselt olla ka [[religioon|religioossed]] subkultuurid.
1005

muudatust