Essee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib kunstilise proosa žanrist; koolitöö žanri kohta vaata artiklit [[Essee (koolitöö)]]}}
'''Essee''' on mitte[[fiktsioon]]ilise [[kunst]]ilise [[proosa]] [[žanr]], milles esitatakse üldarusaadavaid arutlusi filosoofistel, poliitilistel, teaduslikel, religioossetel jm üldhuvitavatel teemadel isikupärasest, subjektiivsest vaatenurgast ja ilukirjandusele omases nõudlikus stiilis. Essee ei ole filosoofiline teos ega teaduslik töö, vaid kirjandusteos, mistõttu selle hindamisel on määravad nimetatud kirjanduslikud kvaliteedid, mitte filosoofiline ja teaduslik pädevus ning rangus. Esseede kirjutajaid nimetatakse [[esseist]]ideks.
Žanr on saanud nime [[Michel de Montaigne]]'i teose "[[Essais]]" (1580) tiitellehe järgi
ja tähendab katset (katsetust). Essees teeb inimene katset tabada tõde ühekorraga, tervikuna.<ref>[[Ülo Matjus]]. "Küsitavaks kunst." (Kunsti spetsiifika.) – Looming [[1980]], nr. 1, lk 103–113.</ref> Essee ei pretendeeri aga kogu teema ammendamisele ega terviklusele vormis. Essee ei kirenda [[tsitaat]]idest ja [[märkus]]test. Esseistlik meetod on eksperimentaalne viis läheneda ainesele ning vaadelda seda eri vaatepunktidest. Kõige tähtsam ei ole
Olulist ootamatutest vaatenurkadest näitava žanrina on essee oma ilukirjanduslikkusele lähedaste kvaliteetidega läbi ajaloo olnud prestiižne. Tänapäeval
Esseesid on eristatud pikkuse järgi. Lühiessee pikkus võib alata 500 sõnast, pikemas essees on 2000–4000 sõna või veelgi rohkem. Eristatakse ka prantsuse stiilis esseesid, mis on oma eesmärkidelt ja stiililt tihti lähedasemad [[följeton]]ile, ja inglise/ameerika stiilis akadeemilisi esseesid, mis on ranges arutlevas laadis, kriitilised ja argumenteerivad ning sageli pikemad.
12. rida ⟶ 11. rida:
==Ajalugu==
Francis Baconi (1561–1626) kaudu levis Montaigne'i antud nimetus "essee" Inglismaa nn moraalsetesse nädalalehtedesse. 18. sajandil oli
Maailmakuulsad esseiste:[[Gotthold Ephraim Lessing]], [[Johann Gottfried von Herder]], [[ Thomas Carlyle]].
==Eesti==
[[Eesti]] tuntumaid [[esseist]]e on [[Friedebert Tuglas]], [[Johannes Semper]], hilisemal ajal [[Jaan Kaplinski]], [[Fanny de Sivers]], [[Ilmar Vene]], [[Mihhail Lotman]], [[Marek Tamm]], [[Linnar Priimägi]]
==Vaata ka==
30. rida ⟶ 29. rida:
* [[Harald Paukson]]. "Vaatlusi eesti esseest" – Looming [[1939]], nr 5, lk 514–521, nr 6, lk 620–627 ja nr 8, lk 871–877
* [[Rein Veidemann]]. "Essee [[Gustav Naan]]i esseest." – Looming 1979, nr 11, lk 1604–1607
* [[Ülo Matjus]]. "Küsitavaks kunst." (Kunsti spetsiifika.) – Looming [[1980]], nr. 1, lk 103–113
* [[Valmar Adams]]. "Essee esseest" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1989]], nr 1, lk 1–4
* [[Lehte Tavel]]. "Essee: vabadus ja piirid" – Keel ja Kirjandus [[1989]], nr 10, lk 595–603 ja nr 11, lk 660–671
==Viited==
|