Hulgafraas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
24. rida:
'''Arvsõnalisi''' hulgasõnu võivad laiendada määramäärsõnad ''peaaegu = peagu, vähemalt, umbes, ligikaudu, täpselt, napilt, jne. ''
 
Vältida võiks kohamäärsõna ''kuskil'' kasutamist ligikaudsust väljendavate [[määrsõna]]de ''(umbes, ligikaudu)'' asemel, näiteks ''Kott õunu kaalub kuskil/kusagil kaks kilo'', parem ''Kott õunu kaalub umbes/ligikaudu kaks kilo.''
----
 
====Hulgasõna laiend seestütlevas käändes====
'''Hulgasõna''' laiend võib olla osastava asemel ka seestütlevas käändes, nt ''viis (neist) naistest.''
Osastavas käändes laiend vaid nimetab objekte, seestütlevas käändes laiend aga märgib kindlat tervikut ning kogu [[fraas]] selle terviku osa.
 
Seestütleva käände kasutamisega ei tasu liialdada.
 
 
Terviku-osa suhe ilmneb tihtipeale muudest asjaoludest, nt
*paljude [[hulgasõna]]de osatähendusest
 
 
Niisugusel juhul sobib terviku märkimisel seestütleva käände asemel kasutada ka osastavat, näiteks
*#''Enamik Võru Linnavolikogu liimeist/liikmed on eestlased. ''
*#''Osa eilsest päevast/eilset päeva kuulus mu kodutööde lahendamisele. ''
*#''Luba mulle veerand seda kooki/sellest koogist. ''
 
Vaid isikulised asesõnad jäävad terviku märkijaina alati seestütlevasse, nt ''Paljud meist on lõpetanud Tallinna Ülikooli. ''
 
Seestütlevas käändes laiend võib seostuda ka muude sõnadega kui hulgasõna, nt ''kõige noorem neist. '' Tegelikult ei kuulu ta hulgasõnafraasigi puhul niivõrd [[hulgasõna]] enda juurde kui kogu hulgasõnafraasi juurde, millest osastavas käändes element on ära jäetud, nt ''viis neist õuntest = viis õuna neist kaheksast õunast. ''
 
----
==Välislingid==
http://julia.eki.ee/books/ekkr/