Redaktsioon: 14. mai 2009, kell 15:16 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 898 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. mai 2009, kell 15:32 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
14. rida: Aastal [[1763]] kirjutas Abel koos krahv St. Germaine'iga muusikalise komöödia "Suvemuinasjutt". Aastal [[1764]] jõudis Londonisse ka 8-aastane [[Wolfgang Amadeus Mozart\|Mozart]] oma isaga. Mozart külastas Abelit, kelle helitöid ta uuris. Eeskujuks kopeeris ta oma märkmikku Abeli sümfoonia Es-duur (''op.'' VII, 6), mistõttu see sattus ekslikult [[Köcheli kataloog]]i kui 3. sümfoonia nr 18 ("Sümfoonia nr 3 e-moll") all. Nõnda sai sellest üks Abeli tuntumaid teoseid. Alates 1775. aastast olid Bachi-Abeli kontserdid Teresa Cornelysest sõltumatud. Neid jätkati kuni Bachi surmani [[1782]], pärast mida Abel püüdis ühe aasta menutult kontserte üksinda jätkata. Selles kontserdisarjas kanti muu hulgas esimest korda Inglismaal ette [[Joseph Haydn]]i loomingut. Abel naasis Saksamaale ning viibis aastani [[1785]] mitu korda ka [[Pariis]]is, kuid mandril ei õnnestunud ~~tale~~tal duedu saavutada, nii et ta pidi minema tagasi Londonisse, kus ta oli ikka veel nõutud mitmesuguste vanade ja uute pillide mängijana. Ta hakkas jooma, mis kiirendas tema surma. Aastal [[1787]] suri ta vaesuses. Abel oli viimane suur gambasolist. Temaga kadus see pill orkestripillide ning varsti ka sooloinstrumentide seast. [[Arrey von Dommer]] iseloomustab teda nii: "Tema mängu peeti eeskujulikuks ning see oli maitse, lihtsuse ja suuruse pärast noortele kunstnikele eeskujuks; ja nii nagu Abel oli oma aja suurim gambamängija, oli ta ka viimane, sest temaga suri välja ka tema instrument. Ka muus osas oli ta põhjalikult haritud muusik, kes valdas vaba muusikat, tubli harmonist ja hea instrumentaalhelilooja."<ref>[[Allgemeine Deutsche Biographie]], kd 1, lk 13–14. [http://de.wikisource.org/wiki/ADB:Abel,_Karl_Friedrich]</ref> Ka [[Johann Wolfgang von Goethe\|Goethe]] nimetas teda viimaseks suureks gambamängijaks. Abeli üks tuntuimaid sümfooniaid on saanud tuntuks eksituse tõttu. See anti välja [[19. sajand]]i algul Mozarti nime all koos muude Mozartist järelejäänud helitöödega nime all "Sümfoonia nr 3 e-moll", kuid hiljem selgus, et Mozart oli selle 1764 Londonis Abelilt kopeerinud, nähtavasti õppe-eesmärgil. Karl Friedrich Abel on kirjutanud muu hulgas [[sonaat]]e gambale, [[oboe]]le ja [[klaver]]ile.

Karl Friedrich Abel: erinevus redaktsioonide vahel