Musttihane: erinevus redaktsioonide vahel

== Leviala ==

Musttihane on ligi 20 alamliigiga laialdaselt levinud [[Euroopa]]s, [[Siber]]is (kus ulatub põhjapolaarjooneni), [[Kamtšatka]]l, [[Primorje]]s, [[Sahhalin]]il, [[Jaapan]]is, [[Mandžuuria]]s, [[Himaalaja|Himaalajas]], [[Kaukaasia]]s, [[Iraan]]is ja Loode-Aafrikas. <ref> ''Loomade elu''. Tallinn, [[Valgus]] 1980, lk 391 </ref> Alamliigid jaotatakse rühmadeks ''ater'', ''atlas'', ''cypriotes'', ''caucasus'', ''aemodius'' ja ''ptilosus'' <ref> Harrap, S. & Quinn, D. ''Tits, Nuthatches and Treecreepers'' Christopher Helm, London 1996 </ref>. Ta elutseb okaspuistutes ja mägimetsades. Areaali lõunaosas on musttihane [[paigalind]], keskosas [[hulgulind]] ja põhjaosas [[rändlind]]. [[Eesti]]s on musttihane ebaühtlaselt levinud, aastati kõikuva arvukusega väikesearvuline kuni üsna harilik [[haudelind]]. Eestis eelistab musttihane pesitsusaegse elupaigana [[kuusik]]uid ja kuuse-segametsi.

 

== Välimus ==

Musttihase pea ja kael on ülaltpoolt läikivmustad, kuklas on valge laik, põsed ja kaela külg on valged. Selg on hallikas, nimmepiirkond ja sabaalune oliivpruuni varjundiga. Saba on hallikaspruun. Kurgualune on must. Pugu, rind ja kõhualune määrdunudvalged. Tiivad pruunid, kahes reas valgete laigukestega. Aasias leidub lühikese tutiga alamliike.

 

== Pesitsemine ==

Musttihane pesitseb [[mai]] algusest [[juuni]] keskpaigani. Pesa valmistatakse samblast, loomakarvadest, taimevillast ja niinekiududest. Pesa sisekihis leidub ämblikuheiet ja harva [[udusulg]]i. Täis[[kurn]]as leidub 6–13 muna. Levila lõunaosas on musttihasel kaks kurna aastas: esimeses, [[aprill]]i lõpul või mai algul, 8–11 muna, teises, [[juuni]]s, 7–9 muna. Emaslind haub 12–14 päeva. Isane toidab teda, tuues talle toitu 2-3 korda tunnis. Nagu teistelgi tihastel, nii ka musttihastel ei kooru pojad korraga, vaid paari päeva jooksul ning sel ajal jätkab isaslind emaslinnu ja poegade toitmist. Seejärel, kuni poegade lahkumiseni pesast (umbes 20 päeva), osalevad emas- ja isaslind poegade toitmises võrdselt. Päeva jooksul toovad nad pessa toitu mitusada korda. Vanemad toidavad poegi ka nädala jooksul pärast nende pesast lahkumist. <ref> ''Loomade elu''. Tallinn, [[Valgus]] 1980, lk 391 </ref>

 

== Toitumine ==