Redaktsioon: 5. oktoober 2008, kell 10:37 redigeeri DragonBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 9562 muudatust P robot lisas: uk:Голуб-синяк ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. mai 2009, kell 13:05 redigeeri eemalda Elanus~etwiki (arutelu \| kaastöö) 1190 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
16. rida: \| liik_ladina = oenas }} '''Õõnetuvi''' (''Columba oenas'') on linnuliik [[tuvilane\|tuvilaste]] sugukonnast [[tuvilised\|tuviliste]] seltsist. '''Õõnetuvi''' (''Columba oenas'') on [[Euraasia]] [[mets]]ade [[tuvi]]. Elutseb eriilmelistes metsades, kus leidub talle pesitsemiseks sobivaid puuõõnsusi, nagu [[musträhn]]i vanad õõned. Inglismaal on õõnetuvi üks rohkearvulisemaid tuvi[[liik]]e. Õõnetuvi on Eestis hõredalt levinud haudelind, teda leidub rohkem loodusmaastikulaamades. Tema arvukus on siin viimase paarikümne aastaga mitmekordselt kahanenud. Õõnetuvi saabub Eestisse [[märts]]is, lahkub [[oktoobris]], üksikud isendid talvituvad. == Levikuala == Õõnetuvi on levinud Loode-Aafrikas ja Euraasias [[Pürenee poolsaar]]est ja [[Briti saared\|Briti saartest]] kuni [[Iraan]]i, [[Kesk-Aasia]] ja Siberi edelaosani. == Välimus == Õõnetuvi üldpikkus on 32-34 cm. Ta on [[kodutuvi]] suurune, [[kaelustuvi]]st väiksem. Kehaehituselt on õõnetuvi kaelustuvist proportsionaalsem, tal on lühem saba ja ühtlasem kiirem lend. Erinevalt sarnase välimusega kodutuvist puudub õõnetuvi sulestikus valge värvus. Õõnetuvi vanalind on põhivärvuselt hall, kaelal rohelise metalliläikega. Puguala ja rind veinpunakad, selg hall kuni pruunikas. Hoosuled ja tüürsuled tumepruunid. Tiibadel kerge hõbejas läige ja lühikesed mustad vöödid. Nokk punane, tipuosas kollane. Jalad punased. Noorlinnu kaelal puudub roheline metalliläige, tema puguala on tumepruun ja tiivad ühtlaselt hallid. Isaslinnu hääl on madal õõnsakõlaline rütmiline "''uuo-u''", mille teine silp lõppeb järsult. <ref name="Jonsson"> Jonsson, L. ''Euroopa linnud''. [[Eesti entsüklopeediakirjastus]], 2000 </ref> <ref name="Eesti NSV linnud"> Kumari, E. ''Eesti NSV linnud''. Eesti riiklik kirjastus. Tallinn 1954 </ref> == Elupaik == Õõnetuvi elutseb eeskätt salumetsades ja puisniitudel, kus leidub talle pesitsemiseks sobivaid puuõõnsusi, nagu [[musträhn]]i vanad õõned, või pehkinud tüvetüükaid. <ref name="Eesti NSV linnud" /> Inglismaal on õõnetuvi üks rohkearvulisemaid tuviliike. == Toitumine == Õõnetuvi toitub seemnetest, pungadest ja marjadest. Pesitsusvälisel ajal toitub tihti koos kaelustuvidega põldudel ja niitudel. <ref name="Jonsson" /> == Pesitsemine == Õõnetuvi on suluspesitseja. Peale musträhni õõnte pesitseb ta ehitiste tühemikes ja pesakastides. Mängulend sarnaneb kodutuvi mängulennuga. Pesa koosneb raagudest ja kõrtest, täiskurnas 2 muna. Hauvad ja poegi hooldavad mõlemad vanalinnud. <ref name="Jonsson" /> <ref name="Eesti NSV linnud" /> Õõnetuvi on Eestis hõredalt levinud harv kuni väikesearvuline haudelind, teda leidub rohkem loodusmaastikulaamades ja rannikumetsades. Tema arvukus kahanes pärast 1950. aastaid mitmekordselt. 20. sajandi keskpaiku oli õõnetuvi Eestis veel jahilind. Õõnetuvi saabub Eestisse [[märts]]is, lahkub [[oktoobris]], üksikud isendid talvituvad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Rändeaegadel kohatakse õõnetuvi märksa sagedamini. Õõnetuvi on [[looduskaitse]] all. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tuvilased]]

Õõnetuvi: erinevus redaktsioonide vahel