Lasuurtihane: erinevus redaktsioonide vahel

Lasuurtihane asustab peamiselt taigavööndi ja metsastepivööndi jõgede kaldapuistuid ja -võsastikke (paju, kask, haab, pappel). Teda leidub ka järvede ja kärestike kaldapuistutes, leht- ja segametsasaludes, soistes võsades, saksauulimetsas, ja mägedes. Sügisel ja talvel eelistab roostikke. <ref name="Harrap"> Harrap, S. & Quinn, D. ''Tits, Nuthatches and Treecreepers'' Christopher Helm, London 1996 </ref>

Lasuurtihane toitub putukatest ja ämblikest, talvepoolaastal ka seemnetest, marjadest ja puuviljadest. <ref> name="Harrap," S./> & Quinn, D. ''Tits, Nuthatches and Treecreepers'' Christopher Helm, London 1996 </ref>

Paarid moodustuvad hilistalvel. Mais või juunis rajab lasuurtihane puuõõnsusse pesa, maapinnast 1-4 m kõrgusele. Pesitseb ka ehitiste urgastes ja kaljude vahel. Pesa koosneb samblast, kuivadest kõrtest ja karvadest, ja on põimitud vildi sarnaseks struktuuriks. Täiskurnas 7-11 muna. Munad on valged, punakaspruunide tähnidega hõredalt kirjatud. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. <ref> name="Harrap," S. & Quinn, D. ''Tits, Nuthatches and Treecreepers'' Christopher Helm, London 1996 </ref>