Lasuurtihane: erinevus redaktsioonide vahel

Lasuurtihane on mõneti sarnane [[sinitihane|sinitihasega]], kuid tema sulestikus puuduvad täielikult kollased toonid. Ta on sinitihasest natuke suurem, kohevama sulestikuga ning pikema sabaga. Pealagi ja alapool on valged, selg on sinihall. Tiivavööt ja küünra-hoosulgede ja tüürsulgede tipud on laialt valged. <ref> Euroopa linnud.Jonsson, L. Jonsson''Euroopa linnud''. [[Eesti entsüklopeediakirjastus]] Tallinn, 2000 </ref> Lasuurtihane on püsimatu ja vilgas nagu teisedki tihased, väljaspool pesitsusaega liigub sageli salkades.

Häälitsused sarnanevad sinitihasega, kutsehüüd on sabatihase-sarnane madalakõlaline "tsirr" , laul on trillerdav. <ref> Eesti laululinnud.Rootsmäe, L. Rootsmäe, HVeroman. VeromanH. ''Eesti laululinnud'' Tallinn, [[Valgus]] 1974 </ref>

Lasuurtihane asustab peamiselt taigavööndi ja metsastepivööndi jõgede kaldapuistuid ja -võsastikke (paju, kask, haab, pappel). Teda leidub ka järvede ja kärestike kaldapuistutes, leht- ja segametsasaludes, soistes võsades, saksauulimetsas, ja mägedes. Sügisel ja talvel eelistab roostikke. <ref> TitsHarrap, Nuthatches and Treecreepers. S. Harrap & Quinn, D. Quinn.''Tits, Nuthatches and Treecreepers'' Christopher Helm, London 1996 </ref>

Lasuurtihane toitub putukatest ja ämblikest, talvepoolaastal ka seemnetest, marjadest ja puuviljadest. <ref> Tits Harrap, Nuthatches and Treecreepers. S. Harrap & Quinn, D. Quinn.''Tits, Nuthatches and Treecreepers'' Christopher Helm, London 1996 </ref>

Paarid moodustuvad hilistalvel. Mais või juunis rajab lasuurtihane puuõõnsusse pesa, maapinnast 1-4 m kõrgusele. Pesitseb ka ehitiste urgastes ja kaljude vahel. Pesa koosneb samblast, kuivadest kõrtest ja karvadest, ja on põimitud vildi sarnaseks struktuuriks. Täiskurnas 7-11 muna. Munad on valged, punakaspruunide tähnidega hõredalt kirjatud. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. <ref> TitsHarrap, Nuthatches and Treecreepers. S. Harrap & Quinn, D. Quinn.''Tits, Nuthatches and Treecreepers'' Christopher Helm, London 1996 </ref>