Redaktsioon: 12. mai 2009, kell 20:17 redigeeri RobertRSMN (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 24 535 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. mai 2009, kell 10:21 redigeeri eemalda RobertRSMN (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 24 535 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
12. rida: [[1623]]. aastal rentis Hinrich Brandt valdust 35 [[taaler\|riigitaalri]] eest. Ka [[1627]]. aastal on teda mainitud rentnikuna. [[1626]]. aastal 21. oktoobril annetas [[Gustav II Adolf]] küla [[ooberst]] [[Alexander von Essen]]ile (1594–1664). Prandi mõis rajati hiljemalt [[1639]]. aastal. Alexander von Essen rentis oma mõisa välja: [[1641]]. ja [[1649]]. aastal on rentnikuna mainitud [[Rötger Eckholt]]i. Alexander von Esseni surma järel [[1663]]. aastal sai mõisa omanikuks tema poeg [[Otto Magnus von Essen]] (1638–1707), kes rentis mõisa Andreas Wallwichile. [[1688]]. aastal seisis mõis Kuningliku Lossikohtu jurisdiktsiooni all. Otto Magnus jättis mõisa oma tütrele Christina Hedwigile ja viimase abikaasale [[Kirna mõis]]nikule [[Hans Heinrich von Fersen (surnud 1724)\|Hans Heinrich von Fersen]]ile (maetud 1724). Prandi mõisa päris nende tütar Louise Magdalena von Fersen, kes oli abielus esmalt [[Karl Johann von Delwig]]iga ning hiljem [[Erich Helmich von Kaulbars]]iga. [[1725]]. aastal oli mõisarentnikuks [[Wilhelm Arendson Sonnenbach]]. [[1756]]. aastal on Prandi mõisa omanikuna mainiud [[Hans Heinrich von Rosen (1703–1780)\|Hans Heinrich von Rosen]]it (~~surnud 1780~~1703–1780). Tema surma järel läks mõis ta pojale [[Bengt Friedrich von Rosen]]ile (~~surnud 1809~~1738–1809). Tema järel kuulus mõis [[Gottlieb von Belawary]]le (surnud 1825). Temalt läks mõis tema tütrele Dorothea Elisabethile ja viimase abikaasale Wilhelm Georg Nikolai von Erschellile. 30. rida: [[1834]]. aastal ostis mõisa [[Koigi mõis\|Koigi]] ja [[Laimetsa mõis]]nik [[Otto Magnus von Grünewaldt]] (1801–1890). Ta likvideeris Prandi küla ning kolis senised elanikud ümber Veskiaru, Sõrandu ja Sigapusma külla. Küla maad mõisastati ning ribaspõllud muudeti suurteks põlluväljadeks. Seniste taluhoonete asemele rajati suured mitmepereelamud kuhu pandi elama [[moonakad]]. [[1846]]. aastal mindi Prandi mõisas [[teoorjus\|teorendilt]] üle raharendile. [[1892]]. aastal sai mõisnikuks tema poeg [[Johann Georg Ernst von Grünewaldt]] (1830–1901), ning viimase surma järel tema poeg [[Werner von Grünewaldt]] (surnud 1932).▼ ▲[[1892]]. aastal sai mõisnikuks ~~tema~~Otto Magnuse poeg [[Johann Georg Ernst von Grünewaldt]] (1830–1901), ning viimase surma järel tema poeg [[Otto Johann Werner von Grünewaldt]] (~~surnud 1932~~1866–1932). ==Mõisakompleks==

Prandi mõis: erinevus redaktsioonide vahel