Constantius II: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JAnDbot (arutelu | kaastöö)
70. rida:
 
Aastatel [[351]]–[[354]] oli tseesariks impeeriumi idaaladel [[Constantius Gallus]] ja aastatel [[355]]–[[361]] impeeriumi läänealadel [[Julianus Apostata|Claudius Julianus]]. Mõlemad tseesarid valmistasid keiser Constantiusele pettumuse, üritades ise võimu haarata. Lähemalt saab sellest lugeda impeeriumi sisetülisid kajastavast [[Constantius II#Sisetülid|peatükist]].
 
[[359]] tunnistas Constantius Konstantinoopoli võrdväärseks Roomaga. Selle otsuse, õukonnatseremooniate ja [[teokraatia|teokraatliku]] valitsusvormi tõttu on teda nimetatud esimeseks bütsantslikuks keisriks.
 
====Usuküsimus====
 
Kirikliku ühtsuse saavutamine ja [[arianism|ariaanliku]] õpetuse ainuõigeks tunnistamine oli endiselt Constantiuse üks prioriteete.
 
Ta keelustas paganlikud tseremooniad, kuid ei karistanud nende järgijaid.
 
Ta kutsus kokku arvukalt kirikukogusid, kus üritati välja töötada sellist versiooni [[usutunnistus]]est, millega kõik piiskopid võiksid nõustuda. Constantius osales aktiivselt ka ise nende kirikukogude töös ja avaldas teatud määral survet ariaanliku positsiooni toetuseks, pagendades tema seisukohtadele vastuseisu avaldanud piiskoppe. Samas ei olnud selles midagi erilist, sest samu võtteid olid omakorda ariaanlike piiskoppide suhtes kasutanud nii tema isa kui ka vend ja kasutasid veel tema arvukad järeltulijad keisritroonil, kes Constantiuse usulisi veendumusi ei jaganud.