Lihtlause: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Katrek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Lihtlause''' on [[lause]], mille koosseisu ei kuulu teisi [[lauseosalause]]id. SeegaLihtlause on lihtlause vormiliselt sõltumatu keeleüksus, misväljendab erinevalt [[liitlause]]st väljendab ühte tegevust, seisundit, või olukorda., Nt:näiteks ''Laps laulis valjult''.
 
Lihtlause tuumakstuum on [[öeldis]], millega seostuvad ülejäänud [[lauseliikmed.]], Nt:näiteks ''Koer '' ([[alus]]) ''lamas''' ([[öeldis]]) ''põõsa all'' ([[määrus]]). Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned.
 
== Lihtlause liigid ==
7. rida:
=== Koondlause ===
 
[[Koondlause]] on lihtlause, millessemis onsisaldab koondatudvähemalt kaks või enamkahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama [[lauseliikmed|lauseliikmena]] käituvat [[sõna]] või [[sõnaühendfraas]]it.i, näiteks ''Silvi'' (''kes?'', [[alus]]), ''Pilvi'' (''kes?'', [[alus]]) ja ''Milvi'' (''kes?'', [[alus]]) ''läksid seenele''.
 
Aluste kordus: ''Silvi'', ''Pilvi'' ja ''Milvi'' läksid seenele.
Öeldise kordus: Salme ''loeb'' ja ''koob'' korraga.
 
=== Verbikeskne lihtlause ===
 
[[Verbikeskne lihtlause]] on lihtlause, mis sisaldab ainult [[tegusõna]]st [[rektsioon|sõltuvaid]] [[sõna|sõnu]] või [[fraas]]e.
Lihtlauset, kus on olemas ainult need elemendid (sõnad, sõnade rühmad), mille olemasolu on verbis tingitud, nimetatakse verbikeskseks lihtlauseks.
 
==== Laiendatud verbikeskne lihtlause ====
 
Lihtlause[[Laiendatud verbikeskne lihtlause]] on lihtlause, kusmis pealesisaldab verbist[[tegusõna]]st tingitud[[rektsioon|sõltuvate]] elementide[[sõna|sõnade]] onvõi ka[[fraas]]ide muid,kõrval ka kogu lausest[[lause]]st, lause sisust või mõnest verbist tingitud elemendistmuust omakordategusõnast tingitudsõltuvaid elemente.
 
== Vaata lisaks ==