Vedelike füüsikalised omadused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pisut toim, par |
|||
58. rida:
Sellest tabelist on ka näha millal tuleb vee paisumist [[inseneriarvutus]]tes arvestada. Nagu näha, muutub tihedus temperatuurivahemikus 0...30°C tühiselt vähe, alla 0,5%. Kui aga tegemist on kuuma veega, peab paisumist arvestama, sest vahemikus 0...100°C muutub vee tihedus ning seega ka maht ligikaudu 5%.
*'''[[Viskkoossus]]''' on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. [[Laminaarne voolamine|Laminaarselt liikuva]] vedeliku kihtide vahel tekib viskkoossusest põhjustatud hõõrdejõud, mida kirjeldab Isaac Newtoni valem <math>F_{\nu}= \mu A \frac{du}{dz}</math>, kus μ on vedelikku iseloomustav dünaamiline viskkoossus (Pa • s), A-naaberkihtide kokkupuutepindala (m<sup>2</sup>) ning <math>\frac{du}{dz}</math> on kihtidevaheline [[kiirusgradient]] (s<sup>-1</sup>), millekohaselt naaberkihid saavad omavahel hõõrduda vaid siis, kui nad liiguvad erineva [[kiirus]]ega.
Kui hõõrdejõud F<sub>μ</sub> jagada hõõrdepinnaga A, saadakse hõõrdepinge ehk tankentsiaalpinge τ.
| |||