Vedelike füüsikalised omadused: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
pisut toim, par
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}}
[[Vedelik]] on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Mõnes suhtes sarnaneb vedelik gaasiga,[[gaas]]iga: näiteks võtab ta selle anuma kuju, milles asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta [[tahkis|tahke aine]] moodi. jahtumiselJahtumisel vedelik tahkub, piisaval kuumenemisel aga läheb üle gaasilisse olekusse.
 
Tänapäeval avaldatakse [[füüsikaline suurus|füüsikaliste suuruste]] [[mõõtühik]]ud eranditult rahvusvahelises süsteemis ([[SI-süsteem]]). Et [[Insenerinsener]] võib kokku puutuda ka varasema, tehnilise mõõtühikusüsteemiga, antakse mõningail juhtudel ka süsteemidevaheline seosteisendusseos.
 
== Vedelike peamised füüsikalised omadused ==
Vedelike peamisteks füüsikalisteks omadusteks on:
*'''[[Tihedus]]''', mille ühikuks on <math>\frac {kg}{m^3}</math>. Tihedus näitab vedeliku ruumalaühiku massi. Põhivalemiks on <math>\rho= \frac{m}{V}</math>, kus <math>\rho \frac{}{}</math> on vedeliku tihedus, <math>m \frac{}{}</math> vedeliku mass ja <math>V \frac{}{}</math> vedeliku ruumala.
 
*Tihedus,'''[[Erikaal]]''' milleon ühikuksvedeliku ruumalaühiku kaal. Ühikuks on <math>\frac {kgN}{m^3}</math>. Tihedusning näitab vedeliku ruumalaühiku massi. Põhivalemiks onpõhivalemiks <math>\gamma= \rho g= \frac{mF_g}{V}</math>, kus <math>\rhogamma \frac{}{}</math> on vedeliku tiheduserikaal, <math>m\rho \frac{}{}</math> vedeliku masstihedus, <math>g \frac{}{}</math> raskuskiirendus, <math>F_g=mg \frac{}{}</math> on raskusjõud ja <math>V \frac{}{}</math> vedeliku ruumala. Tihedus ning erikaal olenevad vedeliku liigist, temperatuurist ja vedelikule mõjuvast rõhust.
 
*'''[[Kokkusurutavus]]'''. Nii nagu muidki aineid, saab vedelikku kokku suruda, kuid gaasiga võrreldes vaid tühisel määral. Kokkusurutavust iseloomustab [[mahtkokkusurutavustegur]] <math>\beta_v \frac{}{}</math>, mille pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks tähisega K( Pa<sup>-1</sup>)
*Erikaal on vedeliku ruumalaühiku kaal. Ühikuks on <math>\frac{N}{m^3}</math> ning põhivalemiks <math>\gamma= \rho g= \frac{F_g}{V}</math>, kus <math>\gamma \frac{}{}</math> on vedeliku erikaal, <math>\rho \frac{}{}</math> vedeliku tihedus, <math>g \frac{}{}</math> raskuskiirendus, <math>F_g=mg \frac{}{}</math> on raskusjõud ja <math>V \frac{}{}</math> vedeliku ruumala. Tihedus ning erikaal olenevad vedeliku liigist,temperatuurist ja vedelikule mõjuvast rõhust.
 
*Kokkusurutavus. Nii nagu muidki aineid, saab vedelikku kokku suruda, kuid gaasiga võrreldes vaid tühisel määral. Kokkusurutavust iseloomustab [[mahtkokkusurutavustegur]] <math>\beta_v \frac{}{}</math>, mille pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks tähisega K( Pa<sup>-1</sup>)
 
<math>\beta_v =\frac{1}{K}= \frac{-1dV}{V_0dp}</math>, kus <math>V_0 \frac{}{}</math> on vedeliku algruumala ning <math>dV \frac{}{}</math> ruumala muutus, kui rõhk muutup <math>dp \frac{}{}</math> võrra. Miinusmärk tuleneb sellest, et rõhu suurenedes vedeliku maht väheneb.
 
Temperatuurivahemikus 0...30 °C on vee elastsusmoodul K=1980...2250 MPA, see tähendab, et rõhu suurenedes 0,1 Mpa võrra väheneb vee maht ligi <math>\frac{1}{20000}</math> algmahu võrra ning seda üsna suures rõhuvahemikus. Ka teiste vedelike kokkusurutavus on samas suurusjärgus. KunaEt vedelike kokkusurutavus on üsna vähene loetakse arvutustes tavaliselt vedelik mittekokkusurutavakskokkusurutamatuks. Erandiks on vaid [[hüdrauliline löök]].
 
*'''[[Soojuspaisumine]]''' on vedeliku ruumala ja seega ka tiheduse muutumine sõltuvalt temperatuurist jääva rõhu all. Seda iseloomustab ruumpaisumistegur, mille tähis on <math>\beta_t \frac{}{}</math> ja ühik on
K<sup>-1</sup>.
 
56. rida:
</table>
 
Sellest tabelist on ka näha millal tuleb vee paisumist [[inseneriarvutus]]tes arvestamaarvestada. Nagu näha, muutub tihedus temperatuurivahemikus 0...30°C tühiselt vähe, alla 0,5%. Kui aga tegemist on kuuma veega, peab paisumist arvestama, sest vahemikus 0...100°C muutub vee tihedus ning seega ka maht ligikaudu 5%.
 
*Viskkoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. [[Laminaarne voolamine|Laminaarselt liikuva]] vedeliku kihtide vahel tekib viskkoossusest põhjustatud hõõrdejõud, mida kirjeldab Isaac Newtoni valem <math>F_{\nu}= \mu A \frac{du}{dz}</math>, kus μ on vedelikku iseloomustav dünaamiline viskkoossus (Pa &bull; s), A-naaberkihtide kokkupuutepindala (m<sup>2</sup>) ning <math>\frac{du}{dz}</math> on kihtidevaheline [[kiirusgradient]] (s<sup>-1</sup>), millekohaselt naaberkihid saavad omavahel hõõrduda vaid siis, kui nad liiguvad erineva [[kiirus]]ega.