Vedelike füüsikalised omadused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
pisut toim, par |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}}
[[Vedelik]] on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Mõnes suhtes sarnaneb vedelik
Tänapäeval avaldatakse [[füüsikaline suurus|füüsikaliste suuruste]] [[mõõtühik]]ud eranditult rahvusvahelises süsteemis ([[SI-süsteem]]). Et [[
== Vedelike peamised füüsikalised omadused ==
Vedelike peamisteks füüsikalisteks omadusteks on:
*'''[[Tihedus]]''', mille ühikuks on <math>\frac {kg}{m^3}</math>. Tihedus näitab vedeliku ruumalaühiku massi. Põhivalemiks on <math>\rho= \frac{m}{V}</math>, kus <math>\rho \frac{}{}</math> on vedeliku tihedus, <math>m \frac{}{}</math> vedeliku mass ja <math>V \frac{}{}</math> vedeliku ruumala.
*
*'''[[Kokkusurutavus]]'''. Nii nagu muidki aineid, saab vedelikku kokku suruda, kuid gaasiga võrreldes vaid tühisel määral. Kokkusurutavust iseloomustab [[mahtkokkusurutavustegur]] <math>\beta_v \frac{}{}</math>, mille pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks tähisega K( Pa<sup>-1</sup>)▼
▲*Kokkusurutavus. Nii nagu muidki aineid, saab vedelikku kokku suruda, kuid gaasiga võrreldes vaid tühisel määral. Kokkusurutavust iseloomustab [[mahtkokkusurutavustegur]] <math>\beta_v \frac{}{}</math>, mille pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks tähisega K( Pa<sup>-1</sup>)
<math>\beta_v =\frac{1}{K}= \frac{-1dV}{V_0dp}</math>, kus <math>V_0 \frac{}{}</math> on vedeliku algruumala ning <math>dV \frac{}{}</math> ruumala muutus, kui rõhk muutup <math>dp \frac{}{}</math> võrra. Miinusmärk tuleneb sellest, et rõhu suurenedes vedeliku maht väheneb.
Temperatuurivahemikus 0...30 °C on vee elastsusmoodul K=1980...2250 MPA, see tähendab, et rõhu suurenedes 0,1 Mpa võrra väheneb vee maht ligi <math>\frac{1}{20000}</math> algmahu võrra ning seda üsna suures rõhuvahemikus. Ka teiste vedelike kokkusurutavus on samas suurusjärgus.
*'''[[Soojuspaisumine]]''' on vedeliku ruumala ja seega ka tiheduse muutumine sõltuvalt temperatuurist jääva rõhu all. Seda iseloomustab ruumpaisumistegur, mille tähis on <math>\beta_t \frac{}{}</math> ja ühik on
K<sup>-1</sup>.
56. rida:
</table>
Sellest tabelist on ka näha millal tuleb vee paisumist [[inseneriarvutus]]tes
*Viskkoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. [[Laminaarne voolamine|Laminaarselt liikuva]] vedeliku kihtide vahel tekib viskkoossusest põhjustatud hõõrdejõud, mida kirjeldab Isaac Newtoni valem <math>F_{\nu}= \mu A \frac{du}{dz}</math>, kus μ on vedelikku iseloomustav dünaamiline viskkoossus (Pa • s), A-naaberkihtide kokkupuutepindala (m<sup>2</sup>) ning <math>\frac{du}{dz}</math> on kihtidevaheline [[kiirusgradient]] (s<sup>-1</sup>), millekohaselt naaberkihid saavad omavahel hõõrduda vaid siis, kui nad liiguvad erineva [[kiirus]]ega.
|