Kaassõnafraas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{vikinda}}
{{toimeta}}
'''Kaassõnafraas''' täidab lauses sama funktsiooni
▲:::** laua pealt = laualt
▲:::**isa poolt valmistatud toit = isa valmistatud toit
Tavaliselt on aga siiski raske leida ühesõnalist [[nimisõna]], nt
▲:::** üle põõsaste
▲:::** tänu sõbrale
▲:::** tütre tõttu
Kaassõnafraas koosneb nimisõna(fraasis)st ja ees- või tagasõnast. Kaassõnafraas erineb muudest fraasitüüpidest selle poolest, et kaassõna kui abisõna ei saa üksi toimida fraasi asemel, st et fraasi kumbagi moodustajat ei saa lausest ära jätta, sest ei põhi ega laiend ei saa lauses üksi täita sedasama süntaktilist funktsiooni, mis fraas tervikuna. Vrd
Kuna nimisõna [[käändevorm]] on tingitud [[kaassõna]] rektsioonist (nt mööda teed, aga üle silla), st et kaassõna täidab sedasama ülesannet
▲:::** Naine toetus ''vastu lauda''. - Naine toetus ''vastu''. - Naine toetus ''lauda''.
▲:::** Tüdruk puges ''läbi rõnga''. – Tüdruk puges ''rõnga''. – Tüdruk puges ''läbi''.
▲:::** Onul on ''kolm poega''. – Onul on ''kolm''. – Onul on ''poega''.
▲Kuna nimisõna [[käändevorm]] on tingitud [[kaassõna]] rektsioonist (nt mööda teed, aga üle silla), st et kaassõna täidab sedasama ülesannet, mis käändetunnus ja teda laiendav nimisõna([[fraas]]) ei ole iseseisev [[lauseliige]] ([[määrus]] või [[täiend]]), vaid käitub nagu [[sõnatüvi]], on kaassõnafraasi põhjaks [[kaassõna]].
Eesti keeles on tavalisem tagasõnafraas, kus tagasõnaga seostub enamasti omastavaline nimisõna.
|