Erinevus lehekülje "Beetlipähkel" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 214 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
'''Beetlipähkel''' on [[beetlipalm]]i (''Areca catechu'') vili.
 
Hinnanguliselt närib beetlipähkleid 200-450 miljonit inimest ja see ongi [[tubakas|tubaka]], [[alkohol]]i ja [[kohv]]i järel neljandaks levinuimaks psühhoaktiivseks aineks.<ref name="S. Piippo, U. Salo">[S. Piippo, U. Salo, ''Meelte ja tunnete taimed'', Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007</ref>
 
Beetlipähkleid on näritud juba tuhandeid aastaid. Komme näib pärinevat [[Kagu-Aasia]]st. [[Tai]] [[Sprit Cave]]'st on leitud vähemalt 7000 aasta vanuseid pähklijäänuseid. Beetlipähkleid on arstirohuna ja lõõgastumiseks kasutatud iidsetest aegadest peale ning algupäraselt kasutasid pähkleid [[šamaan]]id.<ref> name="S. Piippo, U. Salo, ''Meelte ja tunnete taimed'', Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007<"/ref>
 
Beetlipähklid olid eriti tähtsad [[India]] kõrgemates ühiksonnakihtides. Indias kasutati beetlipähkleid koos maitseainetega, sest sealkandis on tähtsad erinevad maitsed ja esteetiline nauding. Pähklite töötlemiseks vajalikud [[uhmer|uhmrid]], nõud, süljekausid ja lõikamisvahendid olid tähtsad esemed; eriliste nikerdustega kaunistatud või ainult selleks otstarbeks valmistatud.<ref> name="S. Piippo, U. Salo, ''Meelte ja tunnete taimed'', Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007<"/ref>
 
Beetlipähkel mõjutab parasümpaatilist [[närvisüsteem]]i, kus ta stimuleerib [[muskariinatsetüülkoliin]]i retseptoreid ja mõjutab kaudselt [[dopamiin]]i. Samuti pärsib ta [[atsetüülkoliin]]i estraasi, alandab [[norepinefriinitase]]t, ergutab süljeeritust, [[kopsunäärmed|kopsu]]- ja [[soolenäärmed|soolenäärmeid]] ning aeglustab südamerütmi. [[Arekadeiin]] stimuleerib meelt nagu [[nikotiin]]. Vahel segatakse beetlipähkleid ka tubakaga.<ref> name="S. Piippo, U. Salo, ''Meelte ja tunnete taimed'', Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007<"/ref>
Beetlipähklite närimisel moodustuvad [[nitrosoamiin]]id põhjustavad suu-, kurgu-, ja söögitoruvähki. Suhu võivad tekkida haavandid. Hambad, suu ja huuled värvuvad punaseks, pikaajalistel kasutajatel isegi mustaks. Süljeeritud suureneb: suured annused põhjustavad südamerütmi aeglustumist, värinat, krampe ja halvatust, ka peapööritust, iiveldust ja kõhulahtisust. Pähkli närimine süvendab [[astma]]t, sest kopsuteed ahenevad. Beetel võib põhjustada ka veresoontehaigusi, suhkrutõbe ja südame rütmihäireid või süvendada juba olemasolevaid haigusi. Beetlipähklite kolinenergiline ergutav toime põhjustab sõltuvust.<ref> name="S. Piippo, U. Salo, ''Meelte ja tunnete taimed'', Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007<"/ref>
 
==Viited==
10 572

muudatust