Beetlipähkel

Beetlipähkel on beetlipalmi (Areca catechu) vili.

Beetlipähkel

Hinnanguliselt närib beetlipähkleid 200-450 miljonit inimest ja see ongi tubaka, alkoholi ja kohvi järel neljandaks levinuimaks psühhoaktiivseks aineks. Beetlipähkleid on näritud juba tuhandeid aastaid. Komme näib pärinevat Kagu-Aasiast. Tai Sprit Cave'st on leitud vähemalt 7000 aasta vanuseid pähklijäänuseid. Beetlipähkleid on arstirohuna ja lõõgastumiseks kasutatud iidsetest aegadest peale ning algupäraselt kasutasid pähkleid šamaanid.

Beetlipähklid olid eriti tähtsad India kõrgemates ühiksonnakihtides. Indias kasutati beetlipähkleid koos maitseainetega, sest sealkandis on tähtsad erinevad maitsed ja esteetiline nauding. Pähklite töötlemiseks vajalikud uhmrid, nõud, süljekausid ja lõikamisvahendid olid tähtsad esemed; eriliste nikerdustega kaunistatud või ainult selleks otstarbeks valmistatud.

Beetlipähkel mõjutab parasümpaatilist närvisüsteemi, kus ta stimuleerib muskariinatsetüülkoliini retseptoreid ja mõjutab kaudselt dopamiini. Samuti pärsib ta atsetüülkoliini estraasi, alandab norepinefriinitaset, ergutab süljeeritust, kopsu- ja soolenäärmeid ning aeglustab südamerütmi. Arekadeiin stimuleerib meelt nagu nikotiin. Vahel segatakse beetlipähkleid ka tubakaga.

Beetlipähklite närimisel moodustuvad nitrosoamiinid põhjustavad suu-, kurgu-, ja söögitoruvähki. Suhu võivad tekkida haavandid. Hambad, suu ja huuled värvuvad punaseks, pikaajalistel kasutajatel isegi mustaks. Süljeeritud suureneb: suured annused põhjustavad südamerütmi aeglustumist, värinat, krampe ja halvatust, ka peapööritust, iiveldust ja kõhulahtisust. Pähkli närimine süvendab astmat, sest kopsuteed ahenevad. Beetel võib põhjustada ka veresoontehaigusi, suhkrutõbe ja südame rütmihäireid või süvendada juba olemasolevaid haigusi. Beetlipähklite kolinenergiline ergutav toime põhjustab sõltuvust.