Redaktsioon: 10. mai 2009, kell 19:07 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 894 muudatust P toimetasin ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. mai 2009, kell 20:45 redigeeri eemalda Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 362 muudatust P õrnasde -> õrnade Uuem muudatus →
2. rida: Information Resources (publication 80)</ref>. Digiteerimise kontekstis kasutatakse ingliskeelsetes tekstides mõisteid "skaneerimine" (''scanning'') ja digiteerimine (''digitizing''). Skaneerimisest räägitakse pigem pildiliste, graafilisi analoogmaterjalide teisendamise tähenduses, digiteerimine tähendab aga igasuguse analoogmaterjali, ka video ja heli viimist elektroonilisse vormi. Seega digiteerimine on üldisem mõiste kui skaneerimine <ref>Lee, S. (2000). ''Digital imaging: a practical handbook''. London: Library Association. lk 35</ref>. igasuguse analoogmaterjali, ka video ja heli viimist elektroonilisse vormi. Seega digiteerimine on üldisem mõiste kui skaneerimine <ref>Lee, S. (2000). ''Digital imaging: a practical handbook''. London: Library Association. lk 35</ref>. Digiteerida saab ~~kontaktsete~~[[kontakt]]sete ja mittekontaktsete meetoditega. Kontaktse meetodi korral puudutab originaal ~~skanneri~~[[skanner]]i ~~skaneerimisklaasi~~skaneerimis[[klaas]]i ja seega ei ole see kasutatav ~~õrnasde~~õrnade materjalide digiteerimisel. Mittekontaktse meetodi korral on (enamasti digitaalse) [[kaamera]] [[lääts]] digiteeritavast materjalist eemal ega puuduta seda <ref>Lee, S. (2000). ''Digital imaging: a practical handbook''. London: Library Association. lk 51</ref>. ~~digiteeritavast materjalist eemal ega puuduta seda <ref>Lee, S. (2000). ''Digital imaging: a practical handbook''. London: Library Association. lk 51</ref>.~~ Digiteerimise tulemusena saadakse analoogobjektist digitaalne kujutis kas [[rastergraafika\|raster]]- (skaneerimisel, pildistamisel) või [[vektorgraafika\|vektorvormingus]] ([[digitaator]]i kasutamisel).

Digiteerimine: erinevus redaktsioonide vahel