Digiteerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
P toimetasin
1. rida:
'''Digiteerimine''' ehk '''digitaliseerimine''' (inglise keeles ''digitalization'') on füüsilise objekti või analoogmaterjali (kunstiteos, helisalvestis, kaart, kirjavahetuskiri, kolmemõõtmelised objektid, jnevms) digitaalsele kujule viimine vastavate seadmete abil <ref>McKay, S. (2003). [http://southernlibrarianship.icaap.org/content/v04n01/Mckay_s01.htm ''Digitizing in archival environment'']. – Electronic Journal of Academic and Special Librarianship, 4 (1)</ref>. Selle käigus teisendatakse analoogobjekt digitaalseks signaaliks, 1-de ja 0-de jadaks, mis on arvuti poolt loetav <ref>Smith, A. (1999). [http://www.clir.org/pubs/reports/pub80-smith/pub80.html ''Why digitize?'']. - Digital Library Federation. Council on Library and
Academic and Special Librarianship, 4 (1)</ref>. Selle protsessi käigus
konverteeritakse analoogobjekt digitaalseks signaaliks, 1-de ja 0-de jadaks, ning luuakse binaarkood, mis on arvuti poolt loetav <ref>Smith, A. (1999). [http://www.clir.org/pubs/reports/pub80-smith/pub80.html ''Why digitize?'']. - Digital Library Federation. Council on Library and
Information Resources (publication 80)</ref>.
 
Digiteerimise kontekstis kasutatakse inglise keelsetesingliskeelsetes tekstides mõisteid "skaneerimine" (''scanning'') ja digiteerimine (''digitizing''). Skaneerimisest räägitakse pigem pildiliste, graafilisi analoogmaterjalide teisendamise tähenduses, digiteerimine tähendab aga
igasuguse analoogmaterjali, ka video ja heli viimist elektroonilisse vormi. Seega digiteerimine on üldisem terminmõiste kui skaneerimine <ref>Lee, S. (2000). ''Digital imaging : a practical handbook''. London : Library Association. lk 35</ref>.
ja digiteerimine (''digitizing''). Üldiselt räägitakse skaneerimisest siis, kui digitaalsesse vormi
konverteeritakse pildilisi graafilisi analoogmaterjale. Digiteerimise all mõeldakse aga
igasuguse analoogformaadis materjali, ka video ja heli, elektroonilisse vormi viimist.
Seega digiteerimine on üldisem termin kui skaneerimine <ref>Lee, S. (2000). ''Digital imaging : a practical handbook''. London : Library Association. lk 35</ref>.
 
Digiteerida on võimaliksaab kontaktsete ja mittekontaktsete meetoditega. Kontaktse tehnoloogiameetodi kasutamiselkorral puutubpuudutab originaal skanneri skaneerimisklaasi ja seega ei ole see kasutatav õrnasde materjalide digiteerimisel. Mittekontaktse meetodi korral on (enamasti digitaalse) kaamera lääts
digiteeritavast analoogmaterjalistmaterjalist eemal ning eiega puuduta seda <ref>Lee, S. (2000). ''Digital imaging : a practical handbook''. London : Library Association. lk 51</ref>.
ning seega ei ole antud viis kasutatav õrnas seisus materjalide digiteerimisel.
Mittekontaktse tehnoloogia kasutamisel on (enamasti digitaalse) kaamera lääts
digiteeritavast analoogmaterjalist eemal ning ei puuduta seda <ref>Lee, S. (2000). ''Digital imaging : a practical handbook''. London : Library Association. lk 51</ref>.
 
Digiteerimise tulemusena saadakse analoogobjektist digitaalne kujutis kas [[rastergraafika|raster]]- (skaneerimisel, pildistamisel) või [[vektorgraafika|vektorformaadisvektorvormingus]] ([[digitaator]]i kasutamisel).
 
Digitaalset teisendamist säilitamise vormina veel ei tunnustata, sest ei ole leitud pikaajalist ja stabiilset kandjat, mille kasutuskestus oleks lähedane juba äraproovitud happevaba paberi või [[mikrofilm]]iga <ref>Gertz, J. (2000). [http://www.ala.org/ala/alcts/pubs/librestechsvc/lrtsarchive/44n2.pdf ''Selection for preservation in the digital age : an overview'']. – Library Resources & Technical Services, 44 (2),lk 97) </ref>
Digitaalset konverteerimist säilitamise vormina veel ei aktsepteerita, sest ei
ole leitud pikaajalist ning stabiilset kandjat, mis oleks võrdne oma kestvuse poolest
juba äraproovitud happevaba paberi või [[mikrofilm]]iga <ref>Gertz, J. (2000). [http://www.ala.org/ala/alcts/pubs/librestechsvc/lrtsarchive/44n2.pdf ''Selection for preservation in the digital age : an overview'']. – Library
Resources & Technical Services, 44 (2),lk 97) </ref>
 
==Viited==
29. rida ⟶ 19. rida:
 
==Välislingid==
*[http://www.eha.ee/digikeskus/index.php?tree_id=2 Digiteerimine] ''Ajalooarhiivi kompetentsikeskus''
*[http://www.andmevara.ee/public/documents/digi/digi_artikkel_aripaev.pdf Dokumentide digiteerimine äratab nad uuele elule] ''andmevara.ee''
* [http://dea.nlib.ee/dea_proj.html DEA - Vanade eestikeelsete ajalehtede digitaalsetele pildifailidele juurdepääsu loomine veebis]