Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lokianni (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Lokianni (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[lause moodustajad|Lause moodustajad]] on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Grammatilisteks nimetatakse neid seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:
*a) abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
*ab) muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnusedkäändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused; ).
*b) abisõnad: peamiselt kaas- ja sidesõnad. Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingimusseosed. Eesti keele seisukohast on grammatilised seosed väga olulised, sest just need seosed ühendavad moodustajad suuremateks moodustajateks ja lõpuks terveks lauseks.
Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.
 
Grammatilise seose liike on kolm:
*1. [[Rinnastus]],
*2. [[Alistus]]
*3. [[Predikatsioon]].
 
 
*'''Rinnastusseos''' ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid ehk võrdse tähendusega sõnad on sidesõna abil lauses võrdsel positisoonil ja vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''.''
Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, käesolevaskäesolevates näitelausesnäitelausetes sidesõna ''ja''. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt ''Talle meeldivad '''koerad''' ja '''kassid'''., '''Raamatust lugemine''' ja '''vihikusse kirjutamine''' võtab palju aega.''
 
*'''Alistusseos''' ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, mille puhul alitavon moodustajaolemas ehkalistaja põhija tingibalistatav. alistuvaAlistaja moodustajasõna ehkalistab/allutab laiendialistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.
Alistusseos jaotub omakorda kaheks :
*a)[[ühildumine]] ehk kongruents ja(näiteks: ''magus '''komm''', magus'''a''' komm'''i''', magusa'''ks''' komm'''iks''', magus'''a''' komm'''iga''''' jne.)
* b) sõltumine ehk [[rektsioon]].Ühildumine on nt ''magus '''moos,''' magusa'''ks''' moosi'''ks''', magusa'''teks''' moosi'''deks'''''. Sõltumine on nt(näiteks: ''kirjutas '''kirjaluuletust''', luges '''raamatutajalehte''', tahab '''tulla.minna'''''
 
*'''Predikatsioon''' on aluse ja öeldise vastastikune alistusseos- ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Nt '''''Kauplus tutvustas''' oma klientidele uusi tooteid.
''