Arutelu:Arvtelg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
 
: Logartimilise skaalaga puhul antakse arvudele lihtsalt uus interpretatsioon, kuid sisu jääb samaks (arvud teljel on ikkagi lineaarselt jaotunud). Vastupidisel juhul puuduks tekitatud skaalalt ju punkt "0" ja kõik negatiivsed arvud ning tegu oleks pigem arvkiirega. Kaasiku definitsioon on muidu kaunis kanooniline, kuid mul pole midagi selle vastu, kui kirjandusest mõni alternatiivne käsitlus välja otsitakse ja seda antud artiklis kajastatakse. --[[Kasutaja:Lendtuffz|Hardi]] 5. mai 2009, kell 15:53 (UTC)
----
Arvtelje kohta ma midagi ei leidnud. Arvsirge kohta ütleb venekeelne matemaatikaentsüklopeedia (2. köide, lk 78, autor L. D. Kudrjavtsev) nii: "Geomeetriliselt kujutatakse reaalsrvude hulka suunatud (orienteeritud) arvsirgena, üksikuid arve aga selle sirge punktidena. Sellepärast nimetatakse reaalarvude kogumit sageli ''arvsirgeks'', üksikuid arve aga punktideks. Pidades silmas reaalarvude sellist kujutamist, öeldakse mõnikord "''a'' on väiksem kui ''b''" (vastavalt "''b'' on väiksem kui ''a''") asemel, et arv ''a'' asetseb arvust ''b'' vasakul (vastavalt, et ''b'' asetseb ''a''-st paremal). Geomeetrilise (eukleidilise) sirge punktide, mis on järjestatud oma asendi järgi, ja arvsirge elementide vahel on vastastikku ühene vastavus, mis säilitab järjestuse. See asjaolu ongi õigustuseks reaalarvude hulga kujutamisele sirge kujul."
Naase leheküljele "Arvtelg".