Konstantin Fehrenbach: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-R18733, Konstantin Fehrenbach.jpg|thumb|200px|Konstantin Fehrenbach]]
'''Konstantin Fehrenbach''' [f'eerenbahh] ([[11. jaanuar]] [[1852]] [[Wellendingen]] ([[Baden (piirkond)|Baden]]) – [[26. märts]] [[1926]] [[Freiburg]] (Saksamaa)) oli [[Saksamaa]] kantsler]] [[1920]]–[[1921]].
 
Ta sündis külakoolmeistri pojana. Kristlikud vanemad soovisid, et pojast saaks vaimulik, ja panid ta [[1865]] Freiburgi kloostrikooli, mille Fehrenbach [[1871]] lõpetas. Järgnes teoloogiaõpe Freiburgis Albert Ludvigi Ülikoolis. Seal jõudis ta järeldusele, et [[tsölibaat]] ei ole tema jaoks sobiv eluviis, mis välistas vaimuliku karjääri. Seetõttu läks ta [[1874]] üle juurateaduskonda, mille lõpetas [[1879]]. Samal aastal ta abiellus ja sellest abielust sündis 1 tütar.
Ta valiti Badeni Maapäeva (''Landtag'') [[1885]] Katoliikliku Keskpartei liikmena, kuid erimeelsused partei juhtkonnaga sundisid teda [[1887]] Maapäevast lahkuma.
 
Ta valiti Badeni Maapäeva (''Landtag'') [[1885]] [[Saksamaa Katoliiklik Keskpartei|Katoliikliku Keskpartei]] liikmena, kuid erimeelsused partei juhtkonnaga kirikupoliitika osas sundisid teda [[1887]] Maapäevast lahkuma.
 
[[1901]] valiti ta tagasi ning ta jäi Maapäeva liikmeks [[1913]]. aastani. Aastatel [[1907]]–[[1909]] oli ta assamblee president.
8. rida ⟶ 10. rida:
[[1903]] valiti ta [[Saksa Riigipäev]]a (''Reichstag'') ning temast sai üks parema kõneoskusega parlamendi [[spiiker|spiikreid]]. [[1917]] sai ta parlamentaarkomisjoni esimeheks ja [[1918]] [[Saksa Keisririik|Keiserliku Saksamaa]] Riigipäeva viimane president.
 
Kui loodi vabariiklik valitsus, kuulusoli ta Weimari Riiklikku Assambleesse ([[1919]])–[[1920]] Weimari Riikliku Assamblee president.
 
Juunis [[1920]] määrati ta vabariigi kantsleriks ja ta moodustas Saksamaa Weimari vabariigi esimese mittesotsialistliku kabineti, WeimariKeskpartei vabariigikoalitsiooni perioodil[[Saksa Demokraatlik Partei|Saksa Demokraatliku partei]] ja [[Saksa Rahvapartei]]ga. Suutmata pidada edukaid läbirääkimisi Liitlastega [[reparatsioon]]ide küsimuses, oli ta mais [[1921]] sunnitud tagasi astuma.
 
Aastal [[1923]] valiti ta [[Saksamaa Katoliiklik Keskpartei|Katoliikliku Keskpartei]] esimeheks, mida ta juhtis kuni oma surmani.