Redaktsioon: 18. jaanuar 2009, kell 01:30 redigeeri Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 285 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. mai 2009, kell 21:37 redigeeri eemalda Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2009}} '''Määrsõnad''' ehk adverbid on ~~muutumatud~~ [[muutumatud sõnad]], mis väljendavad kohta (''väljas''), aega (''täna''), viisi (''kiiresti''), seisundit (''lahti''), määra (''palju''), suhtumist (''kahjuks'') jm. Määrsõnu on väga ~~palju liike~~erinevaid. Ülevaatlikkuse mõttes võib nad kokku võtte viide suurde rühma.: 1)'''~~Kohamäärsõnad~~kohamäärsõnad''' märgivad kohta : ''ette, ees, taga, taha, kõrgel,'' ''kukil'' jne. Paljud ~~kohamäärsõnadest~~kohamäärsõnad moodustavad seeriaid, mille liikmed meenutavad nimisõna sisseütleva, seesütleva ja seestütleva (''lukku, lukus, lukust'') või alalütleva, alaleütleva ja alaltütleva käände vorme. On muidugi ka selliseid määrsõnu, millel on ainult üks vorm : ''kohati'', ''paiguti''.;▼ 2)'''~~Viisi~~viisi- ja seisundimäärsõnad''' märgivad ~~tegevusega~~tegevuse ~~seotud viisilisi ja seisundilisi tunnuseid.~~viisi, ~~Näiteks~~seisundeid: ''halvasti, vapralt'' jne.;▼ ▲1)'''Kohamäärsõnad''' märgivad kohta : ''ette, ees, taga, taha, kõrgel,'' ''kukil'' jne. Paljud kohamäärsõnadest moodustavad seeriaid, mille liikmed meenutavad nimisõna sisseütleva, seesütleva ja seestütleva või alalütleva, alaleütleva ja alaltütleva käände vorme. On muidugi ka selliseid määrsõnu, millel on ainult üks vorm : ''kohati'', ''paiguti''. 3)'''~~Kvantiteedimäärsõnad~~kvantiteedimäärsõnad''' märgivad hulka või määra : ''kahekaupa, palju, vähe, üsna, väga, veel'' jne.;▼ 4)'''~~Rõhumäärsõnad~~rõhumäärsõnad''' annavad edasi kõneleja hinnanguid : ''võibolla, kahjuks, ju siis, veel, juba, no, ometi'' jne.;▼ ▲2)'''Viisi- ja seisundimäärsõnad''' märgivad tegevusega seotud viisilisi ja seisundilisi tunnuseid. Näiteks ''halvasti, vapralt'' jne. 5)*'''~~Ajamäärsõnad~~ajamäärsõnad''' märgivad ~~sündmust iseloomustavaid~~sündmuse ajalisi tunnuseid : ''eile, homme, viimati, suviti, mullu, kaua'' jne.▼ ▲3)'''Kvantiteedimäärsõnad''' märgivad hulka või määra : ''kahekaupa, palju, vähe, üsna, väga, veel'' jne. ▲4)'''Rõhumäärsõnad''' annavad edasi kõneleja hinnanguid : ''võibolla, kahjuks, ju siis, veel, juba, no, ometi'' jne. ▲5)'''Ajamäärsõnad''' märgivad sündmust iseloomustavaid ajalisi tunnuseid : ''eile, homme, viimati, suviti, mullu, kaua'' jne. [[Kategooria:Keeleteadus]]

Määrsõna: erinevus redaktsioonide vahel