Kõhrkalad: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Süstemaatika ja evolutsioon==

Kõhrkalade eellased eraldusid [[Devon]]i ajastul (umbes 450 miljonit aastat tagasi) [[rüükalad]]est (''Placodermata''). Suurima õitsengu ja mitmekesisuse saavutasid nad [[Karbon]]is, misjärel on kuni tänapäevani toimunud [[liik (bioloogia)|liikide]] arvu vähenemine ja enamiku kõhrkalade rühmade (näiteks [[akantoodid]] ''Acanthodei'' ja [[protoselahhid]] ''Protoselachii'') aeglane [[väljasuremine]]. Tänapäeval elab veidi üle kaheksasaja [[Liik (bioloogia)|liigi]] kõhrkalu, millest suur osa kuulub praegusel ajal domineerivasse [[Hailised|hailiste]] [[Selts (bioloogia)|seltsi]].

 

==Anatoomia ja füsioloogia==

===Üldist===

Enamik kõhrkalu on keskmise suurusega või suured [[kalad]] (kõhrkalade hulka kuulub ka maailma suurim kalaliik [[vaalhai]]). [[Suu]] asub [[pea]] alaküljel (suu ja pea esitipu vahelist osa nimetatakse [[nokis]]eks), pea külgedel on [[silm]]ad ja nende taga viis paari [[Lõpused|lõpusepilusid]]. Uimed on (erinevalt alamatest kaladest) kahte tüüpi - paaritud ja paarisuimed. Viimased on evolutsiooniliselt tekkinud külgmistest nahakurdudest ja aitavad ujumise sügavust reguleerida. [[Nahk|Nahal]] on iseloomulikud [[plakoidsoomused]]

<br>

Kõhrkalade [[lihaskond]] on, nagu enamikul kaladel, suhteliselt lihtne. Keerulisem, väiksemate [[lihas]]te süsteem esineb [[Lõuad|lõugadel]] ning [[õlavööde|õla-]] ja [[Vaagnavööde|vaagnavöötmes]]. Ülejäänud lihased paiknevad kummalgi pool keha kahe kimbuna (üla- ja alakimp), ning [[Painutus|painutavad]] ja [[Sirutus|sirutavad]] ujumisel keha ja [[saba]].<br>

===Närvisüsteem===

Kõhrkalade närvisüsteem meenutab juba paljuski kõrgemaid [[Selgroogsed|selgroogseid]]. [[Seljaaju]]s eristuvad selgesti [[hallollus]] ja [[valgeollus]], [[närvikiud]] on kaetud [[müeliin]]tupega. [[Seljaajunärvid]]el liituvad [[Selgmine närvijuur|selgmised]] ja [[Kõhtmine närvijuur|kõhtmised juured]]. [[Peaaju]] pole enam sirge, nagu alamatel [[kalad]]el. Jaguneb [[otsaju]]ks, [[vaheaju]]ks, [[keskaju]]ks, [[tagaaju]]ks ja [[Piklik aju|piklikuks ajuks]] (mis läheb üle seljaajuks). Otsaju Jaguneb [[juttkeha]]ks (alaosas) ja [[mantel|mantliks]], suurim ja arenenuim osa on ette ulatuvad [[haistesagarad]]. [[Haistmine]] on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel asuvates [[ninasõõrmed|ninasõõrmetes]] [[haistekihnud]]es. Vaheajus asub hästiarenenud [[hüpotaalamus]] ja [[hüpofüüs]]. Keskajus paiknevad peamised keha liikumist juhtivad keskused. Samuti saavad siit alguse silmade juurde kulgevad [[nägemisnärvid]], mis moodustavad erinevalt alamatest kaladest [[nägemisristmik]]u. [[Nägemine|Nägemisel]] eristavad kõhrkalad paremini kaugemal asetsevaid objekte. Tagaajus on suhteliselt enim arenenud selle pealmine osa [[väikeaju]].<br>

===Seedeelundkond===

Jääkainete [[eritamine]] toimub kõhrkaladel veel osaliselt [[nahk|naha]] kaudu. Peamiseks erituselundiks on [[taganeerud]], mis paiknevad kahe pika väädina piki [[kõhuõõs|kõhuõõne]] selgmist külge. [[Neer]] jaguneb eesmiseks ja tagumiseks pooleks. [[Emane|Emastel]] talitleb jääkainete [[filtratsioon|filtreerimisel]] kogu neer, jääkained väljutatakse neeru eesosast [[neerujuha]] kaudu ja neeru tagaosast [[kusejuha]]de kaudu. Kõik mainitud juhad suubuvad [[Kuseurge|kuseurkesse]], mis avaneb [[kloaak]]i. [[Isane|Isastel]] on eritusfunktsioon vaid neeru tagumisel poolel, eesmine pool osaleb koos [[neerujuha]]ga sugurakkude tootmises. Jääkained väljutatakse vaid kusejuhade kaudu.<br>

===Sigimine===

Isasloomade [[seemnesarjad]] on, nagu mainitud, ühenduses [[neerud]]ega. Osa mõlemast [[kõhuuimed|kõhuuimest]] on isastel kujunenud [[kopulatsioon]]ielundiks - [[pterügopood]]iks, mille abil [[Seemnerakk|seemnerakud]] viiakse emaslooma kehasse ([[viljastumine]] on sisemine). Emaste [[munasarjad]] asuvad neerude all, on paarilised või paaritud. Nende lähedal asub lehterja suudmega [[munajuha]], mis viib [[emakas]]se (viimane avaneb omakorda [[kloaak]]i). Valminud munarakud satuvad kõigepealt kõhuõõnde, sealt munajuhasse. Munajuhas moodustub munarakkude ümber [[valkkest]] (ja [[munaspoegija]]tel ka [[Munakoor|koor]]). [[Muna]]d on suhteliselt suured ja neid toodetakse vähe (tavaliselt mõnikümmend). Osadel liikidel jäävad munad emakasse ja valmivad seal ([[eluspoegija]]d, emakas toimub ka teatud määral loodete toitainetega varustamine, mis on [[kalad]]el väga haruldane), teistel munetakse nad, ning jäävad seejärel oma jätkete abil veetaimede külge ja valmivad seal.<br>