Suue: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Correct iw. |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[
'''Suue''' on koht, kus [[jõgi]] suubub [[meri|merre]], [[järv]]e või teise jõkke.
Mõned jõed, teiste seas [[Amazonas]], [[Mississippi]], [[Niilus]], moodustavad suudmealal [[delta]], mõned jõed, teiste seas [[Kongo jõgi|Kongo]], [[Amuur]] ja [[Paraná jõgi]] [[estuaar]]i. Delta tähendab, et jõgi jaguneb oma alamjooksul mitmesse harru. See tekib siis, kui jõgi kannab endaga palju setteid, mis suudme lähedal põhja settivad ja suures koguses lõpuks jõevoolu takistavad, nii et jõgi settekuhjatisest mööda pääsemiseks uue sängi moodustab. Estuaar tähendab, et suudmes on üks lehtikujuline jõesäng. See tekib siis, kui [[looded]] jõesuudmest setted ära kannavad.
Igal jõel kindlat suuet ei ole. Näiteks [[Okavango]] jõgi lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes. [[Kontrovodi jõgi]] muudab sadude tulemusena sageli oma sängi, suubudes vahel [[Ussuuri jõgi|Ussuuri jõkke]], vahel [[Bikini jõgi|Bikini jõkke]].
Mõnel suudmealal paiknevat asulat nimetatakse ''jõesuuks''. [[Eesti]]s näiteks [[Vääna-Jõesuu]] ja [[Narva-Jõesuu]], mujal [[Travemünde]] ja teised asulad.▼
Kui jõgi suubub merre, siis segunevad suudmealal jõe [[magevesi]] ja mere [[soolane vesi]]. Tekib [[riimvesi|riimveeline]] keskkond, mida mujal harva leida on. Need on harilikult liigivaesed, sest riimveega kohastunud [[liik (bioloogia)|liike]] on vähe. Sageli on riimvesi mereliikidele liiga mage ja mageveeliikidele liiga soolane.
▲
== Vaata ka ==
* [[Suubla]]
[[Kategooria:Hüdroloogia]]
[[be:Вусце, рака]]
[[be-x-old:Вусьце]]
| |||