Svolderi merelahing: erinevus redaktsioonide vahel

Kui Norra kuningas Olav purjetas koju retkelt [[Pommeri]]sse, ründasid teda Taani kuninga [[Svend Harkhabe]]me, Rootsi kuninga [[Olof Skötkonung]]i ja [[Lade jarlid|Lade jarli]]<ref>Jarl oli vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja keskaja Norras. Lade piirkond asub [[Trondheim]]i idaosas</ref> [[Eirik Håkonsson]]i väed. Olavil oli kasutada vaid 11 sõjalaeva vastaste vähemalt 70 vastu.<ref>Jones, G (1984). A History of the Vikings (2nd ed.), Oxford, New York: Oxford University Press, ISBN 0-19-285139-X, lk 137-138</ref> Kõik Olavi laevad hävitati ükshaaval, viimasena tollane võimsaim ja pikim viikingilaev ''[[Ormen Lange]]'', mille jarl Eirik vallutas, kui Olav end merre heitis ning- kelleOlavi laipa hiljem ei leitudki. Peale seda lahingut oli Norra Lade jarlide valitsemisel Taani<ref>[http://www.answers.com/topic/olaf-ii-of-norway Olaf II]</ref> ja Rootsi mõju all.

Lahingu puhkemisel hüüdis Olav bravuurikalt Taani ja Rootsi laevastikule etnilisi solvanguid, mööndes, et Eirik HákonarsonHåkonsson ja tema mehed on ohtlikud, sest nad on "Põhjamaa mehed nagu me isegi". Üks tuntumaid stseene saagas kirjeldatud lahingust toimus järgmiselt:

''Einar Tambarskjelve seisis laevatekil, lastes vibunooli taanlaste poole, kui vibu vaenlase noolega pihta sai ja purunes. Kuningas Olav küsis, mis nii kõvasti raksatades murdus. Einar vastas, et see oli Norramaa, mis murdus lahti kuninga haardest. Seepeale ütles kuningas, et tegu oli siiski millegi vähemaga ning viskas oma vibu Einarile. Einar proovis vibu vinnastada, kuid nentis, et see on liiga nõrk ühe vägeva kuninga kohta ning haaras oma mõõga järele.''