Omadussõnafraas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
30. rida:
Keeleteaduses on tavaks kasutada fraasiliikmete määramisel inglise keelseid sümboleid nagu AdjP (''adjective phrase'' 'omadussõnafraas').
Omadussõnafraas (ehk adjektiivifraas) on moodustatud omadussõna ehk adjektiivi või omadussõnalise asesõna ehk proadjektiivi poolt. Fraas talitleb atribuudi ehk täiendina (nt. '''väga väike''' korter, '''niisugune''' koer), öeldistäite ehk predikatiivi (nt. ta on '''kingituse''' eest tänulik) ja seisundimäärusena (nt. tõsiselt '''haigena''' läks ta haiglasse).
1. Omadussõnarfaasi laiendliikmeks võib olla:
* Substantiivifraas ehk nimisõnafraas (nt. "'''temale'''" paras, "'''kirjatehnikas'''" osav)
* Adpositsioonifraas ehk kaassõnafraas (nt. "'''tütre''' üle" uhke, "'''vanaema''' '''vastu'''" viisakas)
* Infinitiivifraas ehk tegusõnafraas (nt. "'''ahne'''" sööma, "'''tubli'''" jooksma)
* Adjektiivifraas ehk omadussõnafraas (nt. "'''kole'''" valus, "'''põhjatu'''" suur)
* Kvantorifraas ehk hulka, mõõtu või määra väljendav fraas (nt. "'''kuue''' '''aasta'''" vanune, "'''poole''' '''maailma'''" laiune)
* Adverbifraas ehk määrsõnafraas (nt. "'''tõsiselt'''" haige, "'''tõsiselt'''" paha)
* Kõrvallause (nt. ta lapselaps on usinam, "'''kui ta ise samas vanuses oli'''")
2. Omadussõna laiendid väljendavad situatsiooni osalisi ning ruumilisi, ajalisi, kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid karakteristikuid. Omadussõna laiendid talitlevad fraasimäärusena (nt. "'''väga'''" suur, "'''väljast'''" kena, "'''inimeste''' '''vastu'''" ebaviisakas)
Harvem võib omadussõnafraasi kuuluda üldlaiendeid (nt. "'''ilmselt'''" katkine vaas, "'''juba'''" teada tõde, "'''ikka'''" hoolas)
Osa adverbiaale on aga tingitud omadussõna võrdlusvormist või võrduslikust sisust (nt. ta on '''raskem''' kui mina, ta on '''kenam''' kui mina)
3. Täiendid jagunevad:
1. '''Eestäiend''' – paikneb alati omadussõna ees – "vanaisale kingituse eest" tänulik tütarlaps * tänulik vanaisale kingituse eest
2. '''Järeltäiend''' – olenevalt kommunikatiivsetest teguritest võib asuda nii omadussõna ees kui järel – Lapselaps on vanaisale tänulik kingituse eest ~ vanaisale kingituse eest tänulik ~ tänulik vanaisale kingituse eest.
4. Omadussõnafraas on endotsentriline, mis tähendab, et tema põhi on süntaktiliselt ekvivalentne fraasi kui tervikuga. Põhi ja laiend saavad lauses täita sama süntaktilist funktsiooni, mis fraas tervikuna.
Omadussõnafraasi tuumaks on omadussõna, mida laiendavad määrused. Lauses võib omadussõnafraas olla täiend, määrus või öeldistäide.
Nt: See üritus oli '''[ootamatult igav]''' (AdjP, öeldistäide), '''[Väga kaunid]''' (AdjP, täiend) õpilased kinkisid meile lilli, Sa oled '''[päris suureks]''' (AdjP, määrus) sirgunud.
*Keeleteaduses on tavaks kasutada fraasiliikmete määramisel inglise keelseid sümboleid nagu AdjP (adjective phrase 'omadussõnafraas').
== Materjal==
| |||