Teravmäed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
77. rida:
Lääne-Teravmägedel on kuus rahvusparki – [[Nordvest-Spitsbergeni rahvuspark]], [[Indre Wijdefjordeni rahvuspark]], [[Nordre Isfjordeni rahvuspark]], [[Sasseni-Bünsowi maa rahvuspark]], [[Nordenskiöldi maa rahvuspark]] ja [[Sør-Spitsbergeni rahvuspark]]. Prints Karli maa kuulub [[Forlandeti rahvuspark]]i.
== Ajalugu ==
[[Viikingid]] võisid Teravmäed avastada juba [[12. sajand]]il. Pärimustes on juttu Svalbarðist ('külmad rannikud'), kuid arvatakse, et see võis tähistada ka [[Jan Mayen]]i saart või Ida-[[Gröönimaa]]d. Esimesena nägi kindlalt Teravmägesid hollandlane [[Willem Barents]] [[1596]]. 17. ja 18. sajandil oli saarestik vaalapüüdjate tugipunktiks. 20. sajandi alguses alustasid ameerika, briti, rootsi, norra ja vene ettevõtted [[kivisüsi|kivisöe]] kaevandamist. Teravmägesid peeti eikellegimaaks, kuni [[1925]]. aastal [[Svalbardi leping]]uga kinnitati Norra suveräänsust.
== Asustus ==
Enamik saari on asustamata. Asustus on koondunud Lääne-Teravmägede saarele, kus elab umbes 2000 inimest. Suuremad asulad on [[Longyearbyen]] ja [[Barentsburg]].
{{pooleli}}
| |||