Askold: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 821 baiti ,  17 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Askold''' [ask'old] ([[vene keel|vene]] Аскольд, Асколд, Осколд, [[ukraina keel|ukraina]] Аскольд, [[idavanapõhja keel|idavanapõhja]] ''Haskuldr'', [[läänevanapõhja keel|läänevanapõhja]] ''Höskuldr''; suri umbes [[882]] või [[884]] [[Kiiev]]is) oli [[kroonika]] "[[Jutustus möödunud aegadest]]" järgi [[Rjurik]]u kaaskondlane, [[varjaagid|varjaagi]] väepealik ja [[Kiievi vürst]]. Kroonika järgi ei olnud ta Rjuriku sugulane, kuid oli [[bojaar]].
 
Koos [[Dir]]iga küsis Askold [[Novgorod]]is Rjurikult luba minna koos oma sugukonnaga (malevaga) retkele [[Konstantinoopol]]isse. Mööda [[Dnepr]]it sõites nägid nad mäe peal väikest linna ([[Kiiev]]it) ja küsisid elanike käest: "Kelle oma see linnake on?". Sealsed elanikud vastasid: "Oli kolm venda [[Kii]], [[Štšek]] ja [[Horiv]], kes rajasid selle linna ja on surnud. Meie, nende järeltulijad, elame siin, ja maksame [[andam]]it [[kasaarid]]ele." Askold ja Dir asusid Kiievisse elama, kogusid kokku suure hulga teisi [[varjaagid|varjaage]] ning hakkasid Kiievit ja [[poljaanid]]e maad valitsema ([[864]]).
 
[[Voskressenski kroonika]] ja teised [[kroonika]]d teatavad, et Askold ja Dir sõdisid [[drevljaanid]]e ja [[uglitšid|uglitšitega]]. [[Joakimi kroonika]]s öeldakse, et Askold võitles edukalt [[kasaarid]]ega.
 
Aastal [[866]] (või [[860]]; Michaeli 14. valitsemisaastal) ründasid Askold ja Dir Konstantinoopolit. See rünnak oli kreeklastele ootamatu. [[Konstantinoopoli patriarh]] [[Photios I]] ütleb sel puhul kirjutatud kuulsas kõnes, et see oli nagu välk taevast. [[Bütsantsi keiser]] [[Michael III]] Joodik oli sel ajal sõjaretkel [[araablased|araablaste]] vastu ning oli juba jõudnud Musta jõeni, kui kirikupea[[eparh]] (kohalik haldur) saatis talle sõnumi, et [[russid]]e sõjaretk on tulemas Konstantinoopoli peale. Keiser pöördus tagasi. Russid sõitsid kahesaja laevaga [[Kuldsarve laht]]e, tapsid palju kristlasi ning piirasid linna ümber. Nad rüüstasid eeslinnad, põletasid maha hooned ja põllud ning tapsid palju lapsi, naisi ja rauku. Vesi jõgedes muutus vereks, allikaid ja veekogusid oli võimatu ära tunda, sest kõik nad olid täis surnukehi.
 
Kuid äkitselt tõusis tormituul ning suured lained pühkisid laiali kõik russide laevad, need purunesid vastu kallast, nii et vähestel õnnestus koju naasta.
 
Sellest sündmusest hakkab kroonikakirjutaja [[Nestor (kroonik)|Nestor]] arvama Vana-Vene ajalugu. See märgistab ka Vene (Russi) ilmumist maailmaajaloo areenile.
[[Nikoni kroonika]]s teatatakse [[864]]. aasta all Askoldi poja hukkumisest [[bulgaarid]]e käe läbi, [[865]]. aastal Askoldi ja Diri sõjaretkest [[polotšaanid]]e vastu, "kellele nad tegid palju halba", [[867]]. aasta all nende naasmisest Konstantinoopoli alt maleva jäänustega ning sellest, kuidas nad lõid hulka [[petšeneegid|petšeneege]]. Sealsamas räägitakse Kiievi russide ja nende vürstide [[ristimine|ristimisest]]. See sündmus leidis aset [[874]]. aasta paiku ja seda kinnitavad Bütsantsi kroonikad.
 
[16. sajand]]ist pärinevas [[Nikoni kroonika]]s (Askoldi hakati seal nimetama Oskoldiks) teatatakse [[864]]. aasta all Askoldi poja hukkumisest [[bulgaarid]]e käe läbi, [[865]]. aastal Askoldi ja Diri sõjaretkest [[polotšaanid]]e vastu, "kellele nad tegid palju halba", [[867]]. aasta all nende naasmisest Konstantinoopoli alt maleva jäänustega ning sellest, kuidas nad lõid hulka [[petšeneegid|petšeneege]]. Sealsamas räägitakse Kiievi russide ja nende vürstide [[ristimine|ristimisest]]. See sündmus leidis aset [[874]]. aasta paiku ja seda kinnitavad Bütsantsi kroonikad.
 
Aastal [[879]] suri põhjas Rjurik suri ning tema järglaseks [[vürst]] [[Oleg]], kes oli tema sugulane ning kellest sai tema väga väikese poja [[Igor]]i eestkostja. Umbes [[882]] läks Oleg retkele, võttes kaasa palju sõjamehi, ning jõudis Kiievi mägedeni ja sai teada, et seal on vürstideks Askold ja Dir. Ta peitis oma sõjamehed laevadesse ning läkitas Askoldi ja Diri juurde saadiku järgmiste sõnadega: "Me oleme kaupmehed ning läheme Olegi ja vürstipoeg Igori juurest kreeklaste juurde. Tulge meie, oma suguvendade juurde." Ja Oleg ütles [[Ugorskoje eeslinn]]a (предместье Угорское) tulnud Askoldile ja Dirile: "Te ei ole vürstid ega vürstisoost, aga mina olen vürstisoost," ja kui toodi Igor, siis ta lisas: "Vaat tema on Rjuriku poeg." Askold ja Dir tapeti, viidi [[Ugorskaja mägi|Ugorskaja mäe]] otsa ja maeti maha. Oleg aga asus Kiievis valitsema.
Arvatakse, et kroonikates on ümber töötatud pärimus selle kohta, et Askold ja Dir olid enne Olegi ja Igori tulekut Kiievi vürstid. Aastal [[1095]] [[Kiievi Petšerski suurklooster|Petšerski kloostris]] koostatud Algkroonika ("Jutustus möödunud aegadest") täiendas vürstisoo ühtsuse idee rõhutamiseks seda pärimust detailiga, et Askold ja Dir ei olnud vürstisoost, ning pani Olegi suhu vastavad sõnad. Teate [[866]]. aasta retkest Konstantinoopoli alla seostasid Askoldi ja Diri nimega samuti kroonikakirjutajad. See on võetud Bütsantsi allikatest, kus Askoldi ja Diri ei mainita.
 
KorduvaltEnamik onajaloolasi tuldudkahtleb välja oletusegaselles, et Askold ja Dir olid tõesti vennad ja üldse kaasaegsed. Oletatakse, et nad ei valitsenud üheaegselt ning neid ei tapetud üheaegselt. [[10. sajand]]i araabia ajaloolane [[Masudi]] räägib ühest slaavi kuningast Dirist.
 
On ka kaheldud Diri olemasolus. On peetud tõenäoliseks, et tema nimi on kroonikatesse sisse toodud palju hiljem, sest Askoldi ja Diri mainides kasutatakse öeldise ainsusevormi. On alust arvata, et sõjaretke Bütsantsi korraldas Askold üksinda.
 
Ajaloolased (esimesena [[Aleksei Šahmatov]]) on arvanud, et Askold ja Dir ei olnud tegelikult mitte Rjuriku bojaarid, vaid vürst Kii järeltulijad. Nõnda ongi öeldud hilisemates kroonikates. [[Mõhhailo Gruševski]] arvas, et Dir valitses pärast Askoldi ning võib-olla isegi pärast Olegi.
 
[[bg:Асколд]]
[[en:Askold and Dir]]