Askold: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Askold''' [ask'old] ([[vene keel|vene]] Аскольд, Асколд, Осколд, [[ukraina keel|ukraina]] Аскольд, [[idavanapõhja keel|idavanapõhja]] ''Haskuldr'', [[läänevanapõhja keel|läänevanapõhja]] ''Höskuldr''; suri umbes [[882]] või [[884]] [[Kiiev]]is) oli [[kroonika]] "[[Jutustus möödunud aegadest]]" järgi [[Rjurik]]u kaaskondlane, [[varjaagid|varjaagi]] väepealik ja [[Kiievi vürst]]. Kroonika järgi ei olnud ta Rjuriku sugulane, kuid oli [[bojaar]].
Koos [[Dir]]iga küsis Askold Rjurikult luba minna retkele [[Konstantinoopol]]isse. Mööda [[Dnepr]]it sõites nägid nad mäe peal väikest linna ([[Kiiev]]it) ja küsisid elanike käest: "Kelle oma see linnake on?". Sealsed elanikud vastasid: "Oli kolm venda [[Kii]], [[Štšek]] ja [[Horiv]], kes rajasid selle linna ja on surnud. Meie, nende järeltulijad, elame siin, ja maksame [[andam]]it [[kasaarid]]ele." Askold ja Dir asusid Kiievisse elama, kogusid kokku suure hulga teisi [[varjaagid|varjaage]] ning hakkasid Kiievit ja [[poljaanid]]e maad valitsema ([[864]]).
11. rida:
[[Nikoni kroonika]]s teatatakse [[864]]. aasta all Askoldi poja hukkumisest [[bulgaarid]]e käe läbi, [[865]]. aastal Askoldi ja Diri sõjaretkest [[polotšaanid]]e vastu, "kellele nad tegid palju halba", [[867]]. aasta all nende naasmisest Konstantinoopoli alt maleva jäänustega ning sellest, kuidas nad lõid hulka [[petšeneegid|petšeneege]]. Sealsamas räägitakse Kiievi russide ja nende vürstide [[ristimine|ristimisest]]. See sündmus leidis aset [[874]]. aasta paiku ja seda kinnitavad Bütsantsi kroonikad.
Aastal [[879]] suri põhjas Rjurik suri ning tema järglaseks [[vürst]] [[Oleg]], kes oli tema sugulane ning kellest sai tema väga väikese poja [[Igor]]i eestkostja. Umbes [[882]] läks Oleg retkele, võttes kaasa palju sõjamehi, ning jõudis Kiievi mägedeni ja sai teada, et seal on vürstideks Askold ja Dir. Ta peitis oma sõjamehed laevadesse ning läkitas Askoldi ja Diri juurde saadiku järgmiste sõnadega: "Me oleme kaupmehed ning läheme Olegi ja vürstipoeg Igori juurest kreeklaste juurde. Tulge meie, oma suguvendade juurde." Ja Oleg ütles [[Ugorskoje eeslinn]]a (предместье Угорское) tulnud Askoldile ja Dirile: "Te ei ole vürstid ega vürstisoost, aga mina olen vürstisoost," ja kui toodi Igor, siis ta lisas: "Vaat tema on Rjuriku poeg." Askold ja Dir tapeti, viidi [[Ugorskaja mägi|Ugorskaja mäe]] otsa ja maeti maha
Kiievis näidatakse väidetavat [[Askoldi haud]]a [[Nikolai kirik (Kiiev)|Nikolai kirik]]us.
==Skandinaavia allikad==
[[Saaga]]de järgi oli Askoldi isa üks [[Ragnarr Loðbrók]]i poegadest [[Hvitserk]] (Hvitsärk). Hvitserk oli Rjuriku kaasaegne, kes olevat [[Ida-Euroopa]]s vallutussõdu pidanud. Kui Hvitserk kohtas sõjaväge, mis oli isegi tema jaoks liiga suur, siis vaenlased, küsisid, kuidas ta tahab surra. Ta tahtis, et teda elusalt põletataks maharaiutud peadest kuhjatud künkal.
==Historiograafia==
Arvatakse, et kroonikates on ümber töötatud pärimus selle kohta, et Askold ja Dir olid enne Olegi ja Igori tulekut Kiievi vürstid. Aastal [[1095]] [[Kiievi Petšerski suurklooster|Petšerski kloostris]] koostatud Algkroonika ("Jutustus möödunud aegadest") täiendas vürstisoo ühtsuse idee rõhutamiseks seda pärimust detailiga, et Askold ja Dir ei olnud vürstisoost, ning pani Olegi suhu vastavad sõnad. Teate [[866]]. aasta retkest Konstantinoopoli alla seostasid Askoldi ja Diri nimega samuti kroonikakirjutajad. See on võetud Bütsantsi allikatest, kus Askoldi ja Diri ei mainita.
Korduvalt on tuldud välja oletusega, et Askold ja Dir ei valitsenud üheaegselt ning neid ei tapetud üheaegselt. [[10. sajand]]i araabia ajaloolane [[Masudi]] räägib ühest slaavi kuningast Dirist.
Ajaloolased on arvanud, et Askold ja Dir ei olnud tegelikult mitte Rjuriku bojaarid, vaid vürst Kii järeltulijad.
[[bg:Асколд]]
| |||