Rootsi suurvõimu ajastu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
29. rida:
Rootsi suurriigile pani aluse [[Gustav II Adolf]] ([[1594]]–[[1632]]), kes asus troonile [[1611]]. aastal pärast oma isa [[Karl IX]]. Rootsi sõdis parajasti Taani, Poola ja Venemaaga. [[1613]]. aastal õnnestus tal Taaniga rahu sõlmida. Seejärel viis ta lõpule sõja Venemaaga, mille tulemusel Rootsi omandas [[1617]]. aastal varem Venemaale kuulunud [[Käkisalmi lään]]i ja [[Ingerimaa]]. [[1629]]. aastal sunniti Poola loobuma [[Liivimaa]]st ja hulgast [[Preisimaa|Preisi]] sadamatest. Rootsi oli teinud suure sammu selle suunas, et Läänemerest saaks tema sisemeri.
 
[[1630]]. aastal tõmmati Rootsi [[protestantlus]]e kaitsmise nimel [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastasse sõtta]]. [[Westfaali rahuleping]]u tulemusel omandas Rootsi [[1648]]. aastal suure osa [[Pommer]]ist, [[Wismar]]ist ja [[Bremen-Verden]]ist. Rootsi valitsejaks oli saanud kuninganna [[KristinaKristiina]] ([[1632]]–[[1654]]). Sõjaga saavutas Rootsi juhtpositsiooni Euroopas, mille ta suutis säilitada kuni impeeriumi langemiseni [[1721]]. aastal.
 
===Kaasaegse riigivõimu loomine===