Askold: erinevus redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  17 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Koos [[Dir]]iga küsis Askold Rjurikult luba minna retkele [[Konstantinoopol]]isse. Mööda [[Dnepr]]it sõites nägid nad mäe peal väikest linna ([[Kiiev]]it) ja küsisid elanike käest: "Kelle oma see linnake on?". Sealsed elanikud vastasid: "Oli kolm venda [[Kii]], [[Štšek]] ja [[Horiv]], kes rajasid selle linna ja on surnud. Meie, nende järeltulijad, elame siin, ja maksame [[andam]]it [[kasaarid]]ele." Askold ja Dir asusid Kiievisse elama, kogusid kokku suure hulga teisi [[varjaagid|varjaage]] ning hakkasid Kiievit ja [[poljaanid]]e maad valitsema ([[864]]).
 
Aastal [[866]] ründasid Askold ja Dir Konstantinoopolit. See rünnak oli kreeklastele ootamatu. [[Konstantinoopoli patriarh]] [[Photios I]] ütleb sel pihulpuhul kirjutatud kuulsas kõnes, et see oli nagu välk taevast. [[Bütsantsi keiser]] [[Michael III]] Joodik oli sel ajal sõjaretkel [[araablased|araablaste]] vastu ning oli juba jõudnud Musta jõeni, kui kirikupea saatis talle sõnumi, et [[russid]]e sõjaretk on tulemas Konstantinoopoli peale. Keiser pöördus tagasi. Russid sõitsid kahesaja laevaga linna alla, tapsid palju kristlasi ning piirasid linna ümber. Nad rüüstasid eeslinnad, põletasid maha hooned ja põllud ning tapsid palju lapsi, naisi ja rauku. Vesi jõgedes muutus vereks, allikaid ja veekogusid oli võimatu ära tunda, sest kõik nad olid täis surnukehi.
 
Kuid äkitselt tõusis tormituul ning suured lained pühkisid laiali kõik russide laevad, need purunesid vastu kallast, nii et vähestel õnnestus koju naasta.