Redaktsioon: 26. september 2003, kell 11:38 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust lingid portreedele ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. september 2003, kell 18:41 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Milosao laulud ja teisi täiendusi Uuem muudatus →
1. rida: '''Jeronim de Rada''' ([[itaalia keel\|itaalia]]päraselt '''Girolamo De Rada'''; ~~1814–1903~~[[19. november]] 1814 – [[28. veebruar]] 1903 [[San Demetrio Corone]]) oli väljapaistvaim itaaliaalbaania kirjanik, publitsist, folklorist ja õpetaja. Ta oli albaania rahvusliku liikumise tähtsaim tegelane [[Itaalia]]s. Jeronim de Rada sündis [[õigeusk\|õigeusu]] [[preester\|preestri]] pojana Albaania Makjas ([[albaania keel]]es ''Maqi'', itaalia keeles Macchia Albanese ehk ''Macchia di Cosenza'') Cosenza provintsis [[Cosenza]] mägedes. Õppis Püha Hadrianuse kolleegiumis [[San Demetrio Corone]]s. Oli varakult innustunud oma albaania juurtest ning hakkas koguma rahvaluulet. Oktoobris 1834 astus isa soovil [[Napoli]] ülikooli õigusteaduskonda, kuigi huvitus peamiselt rahvaluulest ja kirjandusest. [[Napoli]]s avaldas ta 1836 ka oma tuntuima [[albaania keel\|albaaniakeelse]] poeemi ''Milosao laulud'' [[itaalia keel\|itaaliakeelse]] pealkirja all ''Poesie albanesi del secolo XV. Canti di Milosao, figlio del despota di Scutari'' (''Albaania luule 15. sajandist. Milosao, [[Shkodër]]i despoodi poja laulud''; albaania keeles ''Këngët e Milosaos''). Kordustrükid ilmusid 1847, 1872 ja 1873. See pikk romantiline [[ballaad]], mis räägib Milosao armastusest, on tema popilaarseim teos. Milosao näol on tegemist väljamõeldud noore aadlimehega 15. sajandi [[Shkodër]]is, kes on [[Thessaloníki]]st koju tagasi tulnud. Siin kohtab ta küla allika juures lambur Kollogre tütart Rinat ja armub temasse. Armastajate seisuvahe jääb kauaks nende vaheke, kuni maavärin purustab nii linna kui ka igasugused klassivahed. Nad abielluvad välismaal ja neil sünnib laps. Ent abieluõnn jääb üürikeseks. Milosao poeg ja naine surevad varsti ning tema ise saab lahingus haavata ja sureb jõekaldal, millelt avaneb vaade Shkodërile. Varsti pidi ta [[koolera]]epideemia tõttu õpingud katkestama ning minema tagasi koju [[Calabria]]sse. Tema teine ~~teose~~teos ''Canti storici albanesi di Serafina Thopia, moglie del principe Nicola Ducagino'' (Napoli 1839; ''Serafina Thopia, vürst Nikolaus Dukagjini abikaasa albaania ajaloolised laulud'') konfiskeeriti Bourboni võimude poolt, sest de Radat kahtlustati osaluses [[Itaalia]] [[Risorgimento]] põrandaalustes rühmitustes. Teos avaldati 1843 [[Napoli]]s uuesti pealkirja all ''Canti di Serafina Thopia, principessa di Zadrina nel secolo XV'' (Serafina Thopia, 15. sajandi Zadrina printsessi laulud) ja hiljem kolmandas variandis Napolis 1897 pealkirja all ''Specchio di umano transito, vita di Serafina Thopia, Principessa di Ducagino'', (''Inimese mööduvuse peegel, Dukagjini printsessi Serafina Thopia elu''). Tema [[itaalia keel\|itaaliakeelne]] ajalooline [[tragöödia]] ''I Numidi'' (''[[Numiidia]]lased''; Napoli 1846), mis hiljem ilmus ümber töötatuna pealkirja all ''Sofonisba, dramma storico'' (''Sofonisba, historical drama''; Napoli, 1892 või 1891), ei äratanud erilist tähelepanu. ~~Revolutsiooniaastal~~ 1848 (või 1944) asutas De Rada ajalehe (või ajakirja) [[~~L’Albanese~~L'Albanese ~~d’Italia~~d'Italia]] (Itaalia albaanlane; nimi võis olla ka L'Albanese in Italia), mis sisaldas [[albaania keel\|albaaniakeelseid]] artikleid. See kakskeelne "poliitiline, moraalne ja kirjanduslik ajaleht, mis saavutas lõpuks tiraaži 3200 eksemplari, oli esimene albaaniakeelne perioodikaväljaanne üldse. 1852 kõrvaldati de Rada San Demetrio kolleegiumi albaania keele õpetaja kohalt, sest teda kahtlustati Bourbonide võimu vastases tegevuses. 1889 sai ta selle koha tagasi. De Rama hilisemad teosed on ''Rapsodie di un poema albanese'' (''Albaania poeemi rapsoodiad''; 1866), ''Poesie albanesi'' (''Albaania luuletused''; 1873-1884) ja ''Skanderbeccu i pafaan'' (''Õnnetu Skanderbeg''; 1873-1884). 19. sajandi teise poole jooksul muutus de Rada unistus iseseisvast Albaaniast reaalseks poliitiliseks eesmärgiks, mida ta kirglikult taotles. De Rada oli üks albaania rahvusliku kirjanduse rajajaid ning [[romantism]]i rajaja albaania kirjanduses. Tema ajakirjanduslik, kirjanduslik ja poliitiline tegevus aitasid kaasa rahvuslikule ärkamisele nii [[Itaalia albaanlased\|Itaalia albaanlaste]] seas kui ka kodumaal. 1850 abiellus de Rada Maddalena Melichi'ga, kellega tal oli neli poega. Nii naine kui ka pojad surid enne teda. Jeronim de Rama suri 1903 äärmises vaesuses. '''Välislingid:'''

Jeronim de Rada: erinevus redaktsioonide vahel