Omadussõnafraas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}}
▲Omadussõnafraasi põhisõnaks on omadussõna ehk adjektiiv või omadussõnaline asesõna ehk proadjektiiv. Fraas talitleb atribuudi ehk täiendina (nt. '''Väga väike''' korter. '''Niisugune''' koer.), predikatiivi ehk öeldistäitena (nt. Ta on '''kingituse''' eest tänulik.) ja seisundimäärusena (nt. Tõsiselt '''haigena''' läks ta haiglasse.).
Omadussõnarfaasi laiendliikmeks võib olla:
Omadussõna laiendid väljendavad situatsiooni osalisi ning ruumilisi, ajalisi, kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid karakteristikuid. Omadussõna laiendid talitlevad fraasimäärusena (nt.
▲• [[Adpositsioonifraas]] ehk kaassõnafraas (nt. '''tütre üle''' uhke, '''vanaema vastu''' viisakas)
▲• [[Infinitiivifraas]] ehk tegusõnafraas (nt. '''ahne''' sööma, '''tubli''' jooksma)
▲• [[Adjektiivifraas]] ehk omadussõnafraas (nt. '''kole''' valus, '''põhjatu''' suur)
▲• [[Kvantorifraas]] ehk hulka, mõõtu või määra väljendav fraas (nt. '''kuue aasta''' vanune, '''poole maailma''' laiune)
▲• [[Adverbifraas]] ehk määrsõnafraas (nt. '''tõsiselt''' haige, '''tõsiselt''' paha)
▲• [[Kõrvallause]] (nt. ta lapselaps on usinam, '''kui ta ise samas vanuses oli''')
▲Omadussõna laiendid väljendavad situatsiooni osalisi ning ruumilisi, ajalisi, kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid karakteristikuid. Omadussõna laiendid talitlevad fraasimäärusena (nt. '''väga''' suur, '''väljast''' kena, '''inimeste vastu''' ebaviisakas)
Harvem võib omadussõnafraasi kuuluda üldlaiendeid (nt. '''ilmselt''' katkine vaas, '''juba''' teada tõde, '''ikka''' hoolas)
38. rida ⟶ 26. rida:
Omadussõnafraas on
Omadussõnafraasi tuumaks on omadussõna, mida laiendavad määrused. Lauses võib omadussõnafraas olla täiend, määrus või öeldistäide.
45. rida ⟶ 33. rida:
*Keeleteaduses on tavaks kasutada fraasiliikmete määramisel inglise keelseid sümboleid. AdjP – adjective phrase (eesti keeles - omadussõnafraas)
Materjal:
|