Omadussõnafraas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Anny654 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}}
'''ADJEKTIIVIFRAAS ehk omadussõnafraas.'''
Omadussõnafraasi'''Omadussõnafraas''' põhisõnaks(ehk '''adjektiivifraas''') on moodustatud [[omadussõna]] ehk adjektiivadjektiivi või [[omadussõnaline asesõna|omadussõnalise asesõna]] ehk proadjektiivproadjektiivi poolt. Fraas talitleb atribuudi ehk täiendina (nt. '''Väga"väga väike'''" korter., '''Niisugune'''"niisugune" koer.), predikatiivi ehk öeldistäitena (nt. Tata on '''"kingituse'''" eest tänulik.) ja seisundimäärusena (nt. Tõsiselttõsiselt '''"haigena'''" läks ta haiglasse.).
 
 
Omadussõnafraasi põhisõnaks on omadussõna ehk adjektiiv või omadussõnaline asesõna ehk proadjektiiv. Fraas talitleb atribuudi ehk täiendina (nt. '''Väga väike''' korter. '''Niisugune''' koer.), predikatiivi ehk öeldistäitena (nt. Ta on '''kingituse''' eest tänulik.) ja seisundimäärusena (nt. Tõsiselt '''haigena''' läks ta haiglasse.).
 
 
 
Omadussõnarfaasi laiendliikmeks võib olla:
 
*[[Substantiivifraas]] ehk nimisõnafraas (nt. '''temale''' paras, '''kirjatehnikas''' osav)
*[[Adpositsioonifraas]] ehk kaassõnafraas (nt. '''tütre üle''' uhke, '''vanaema vastu''' viisakas)
*[[Infinitiivifraas]] ehk tegusõnafraas (nt. '''ahne''' sööma, '''tubli''' jooksma)
*[[Adjektiivifraas]] ehk omadussõnafraas (nt. '''kole''' valus, '''põhjatu''' suur)
*[[Kvantorifraas]] ehk hulka, mõõtu või määra väljendav fraas (nt. '''kuue aasta''' vanune, '''poole maailma''' laiune)
*[[Adverbifraas]] ehk määrsõnafraas (nt. '''tõsiselt''' haige, '''tõsiselt''' paha)
*[[Kõrvallause]] (nt. ta lapselaps on usinam, '''kui ta ise samas vanuses oli''')
 
Omadussõna laiendid väljendavad situatsiooni osalisi ning ruumilisi, ajalisi, kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid karakteristikuid. Omadussõna laiendid talitlevad fraasimäärusena (nt. '''"väga'''" suur, '''"väljast'''" kena, '''"inimeste vastu'''" ebaviisakas)
• [[Adpositsioonifraas]] ehk kaassõnafraas (nt. '''tütre üle''' uhke, '''vanaema vastu''' viisakas)
 
• [[Infinitiivifraas]] ehk tegusõnafraas (nt. '''ahne''' sööma, '''tubli''' jooksma)
 
• [[Adjektiivifraas]] ehk omadussõnafraas (nt. '''kole''' valus, '''põhjatu''' suur)
 
• [[Kvantorifraas]] ehk hulka, mõõtu või määra väljendav fraas (nt. '''kuue aasta''' vanune, '''poole maailma''' laiune)
 
• [[Adverbifraas]] ehk määrsõnafraas (nt. '''tõsiselt''' haige, '''tõsiselt''' paha)
 
• [[Kõrvallause]] (nt. ta lapselaps on usinam, '''kui ta ise samas vanuses oli''')
 
 
 
Omadussõna laiendid väljendavad situatsiooni osalisi ning ruumilisi, ajalisi, kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid karakteristikuid. Omadussõna laiendid talitlevad fraasimäärusena (nt. '''väga''' suur, '''väljast''' kena, '''inimeste vastu''' ebaviisakas)
 
Harvem võib omadussõnafraasi kuuluda üldlaiendeid (nt. '''ilmselt''' katkine vaas, '''juba''' teada tõde, '''ikka''' hoolas)
38. rida ⟶ 26. rida:
 
 
Omadussõnafraas on ENDOTSENTRILINEendotsentriline, mis tähendab, et tema põhi on süntaktiliselt ekvivalentne fraasi kui tervikuga. Põhi ja laiend saavad lauses täita sama süntaktilist funktsiooni, mis fraas tervikuna.
 
Omadussõnafraasi tuumaks on omadussõna, mida laiendavad määrused. Lauses võib omadussõnafraas olla täiend, määrus või öeldistäide.
45. rida ⟶ 33. rida:
 
 
 
----
*Keeleteaduses on tavaks kasutada fraasiliikmete määramisel inglise keelseid sümboleid. AdjP – adjective phrase (eesti keeles - omadussõnafraas)
Artikli koostas: Anni Ly Sarapuu
 
Materjal: