Peter Asbjørnsen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Prt (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Prt (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
'''Peter Christen Asbjørnsen''' ([[15. jaanuar]] [[1812]] – [[5. jaanuar]] [[1885]]) oli [[norralased|norra]] kirjanik ja õpetlane, kes tegeles [[norra folkloor]]i kogumisega. Tema ja [[Jørgen Moe|Jørgen Engebretsen Moe]] (1813–1882) kogumikku ''"Norske Folkeeventyr"'' ("Norra [[rahvajutt|rahvajutud]]") nimetatakse koostajate järgi tihti ka lihtsalt "[[Asbjørnsen ja Moe]]".
 
Asbjørnsen sündis Norras [[Oslo|Kristianias]]. Temaklaasissepa isa oli klaasissepppojana. jaAsbjørnseni ema oli ülimalt ebausklik ning oma vaimuhaiguse tõttu nägi üleloomulikke olendeid. Asbjørnsen ei olnud kõige tublim õpilane ning on vihjatud, et kool teda eriti ei huvitanud. Tema kooliaegne sõber Carl Andersen on hiljem kirjutanud, et Asbjørnseni kehv edenemine koolis tulenes sellest, et "Rahvajuttude ja muinasjuttude /.../ vastupandamatu veetlus oli liialt tugev." (tsitaat Hanseni biograafiast Asbjørnsenist, 1932)<ref>[http://books.google.com/books?id=2klC4MQN8MYC Hult, M. H. Framing a national narrative: the legend collections of Peter Christen Asbjørnsen. Wayne State University Press, 2003, lk 13]</ref> Jørgen Moega kohtus ta koolipoisina [[Ringerike]]s. Siiski asus ta Ida-Norras eraõpetajana tööle. 1833. aastal astus ta [[Oslo Ülikool|Kuninglikku Frederiki Ülikooli]], kus omandas [[zooloogia|zooloog]]i elukutse. Juba kahekümneaastasena alustas ta muinasjuttude ja legendide kirjapanekut. Hiljem rändas Asbjørnsen jutte kogudes läbi kogu Norra.
 
Esimene ''"Norske Folkeeventyr"'' raamat anti välja 1841. aastal<ref>[http://books.google.com/books?id=2klC4MQN8MYC Hult, M. H. Framing a national narrative: the legend collections of Peter Christen Asbjørnsen. Wayne State University Press, 2003, lk 14]. 1852. avaldati ''"Norske Folkeeventyr"''i teine väljaanne ning varsti pärast seda andis Moe oma käsikirjad üle Asbjørnsenile, et pühenduda rohkem vaimulikukohustustele. Peale 1850. aastat keskendus Asbjørnsen rohkem loodusteadustele. Ta kirjutas ja tõlkis palju [[zooloogia]] teemadel ning oli juba varem andnud välja ka kuueköitelise looduslooainelise kogumiku noortele. Ta tõi Norra inimesteni [[Charles Darwin|Darwini]] teoseid ning avastas ühel oma uurimisretkel uue [[meritäht|meritähe]] liigi. Teda hakkas huvitama metsandus ning 1856. aastal õppis ta Norra valitsuse stipendiumi toel metsandust [[Saksamaa]]l.