Redaktsioon: 29. aprill 2009, kell 20:31 redigeeri Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 930 muudatust P Lehekülg "DOS" teisaldatud pealkirja "Ketta-opsüsteem" alla ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. aprill 2009, kell 23:03 redigeeri eemalda Junos112 (arutelu \| kaastöö) 477 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: == Ajalugu == ~~Microsofti~~[[Microsoft]]i MS-DOS ja selle eelkäija 86-DOS, algus oli paljuski inspireeritud [[Digital ~~Researchi~~Research]]i poolt toodetud operatsiooni süsteemist [[CP/M]] (Control Program / (for) Microcomputers), mis oli tolle ajani domineeriv operatsioonisüsteem 8-bitistel Zilog Z80 ning Intel 8080 protsessoritel baseeruvatel arvutitel. 1980 aastal tutvustas IBM avalikusele oma esimest Intel 8088 mikroprotsessoriga arvutit, ning vajas sellele operatsioonisüsteemi. Otsides 8088-ga ühilduvat CP/M versiooni, võttis IBM alguses ühendus Microsofti juhi [[Bill ~~Gatesiga~~Gates]]iga. IBM saadeti Digital Research'i, kus peale esialgseid läbirääkimisi CP/M kasutamiseks kõnelused katkesid sest, kui Digital Research'i asutaja [[Gary Kildall]] soovis raha iga müüdud eksemlari pealt, soovis IBM litsensi osta vaid ühekordselt, ning müüa seda ka uue nime "PC-DOS" all. Peale negatiivset vastust pöördus IBM taas Bill Gatesi poole. Gates oma korda pöördus Seattle Computer Products poole, kus tegutsev programmeerija [[Tim Paterson]] oli loonud variandi CP/M-80'ist sise kasutuseks, et katsetada uut 16-bitist Intel 8086 protsessorit. Operatsioonisüsteemi nimeks oli esialgu "QDOS" (Quick and Dirty Operating System), kuid muudeti "86-DOS"iks peale tema kommersiaalseks muutmist. Microsoft ostis väidetavalt 50000 dollari eest 86-DOS'i ära, ning sellest sai MS-DOS. Mida Microsoft ka 1981 aastal esmakordselt tutvustas. Microsoft litsenseeris oma toodet ka mitmetele arvuti tootjatele, kes müüsid oma arvuteid juba MS-DOS'iga varustatult, vahel ka tootjate oma nimede all. Hiljem kasutati ka juba Microsofti tootenime MS-DOS, vaid IBM jätkas oma IBM PC-de tarvis, MS-DOSist oma versiooni PC-DOSi loomist. 15. rida: Kildalli 8086 versioon. Kõrvutades neid omavahel maksis CP/M peaegu 200 dollarit rohkem, kui PC-DOS, ning selle müük soikus. CP/M turu osa kahanes, kuid MS-DOS ja PC-DOS said peamiselt müüdud operatsiooni süsteemiks PCdel ja PCga õhilduvates arvutites. Digital Research üritas CP/M-86'e turu osa küll uuesti tagasi võita — esialgu DOS Plus'iga ning hiljem DR-DOSiga (mõlemad on ühilduvad nii DOS'i kui ka CP/M-86'iga), kuid erilise eduta. Digital Research osteti lõpuks ära ~~Novelli~~[[Novell]]i poolt, ning DR-DOS-ist sai Novell DOS 7. Microsoftil ja IBMil tekkis aga rida lahkarvamusi seoses kahe DOS'i järeltulijaga — Microsoft Windows ja IBMi OS/2. Mille peale lahknes ka DOS'i arendamine kahe firma poolt. MS-DOS on osaliselt üle kantud ka Windowsi; PC-DOSi viimane versioon oli aga 1998 aastal PC-DOS 2000.

Ketta-opsüsteem: erinevus redaktsioonide vahel