Redaktsioon: 28. aprill 2009, kell 00:18 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. aprill 2009, kell 00:18 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Andresen oli vasakpoolse maailmavaatega haritlane, kes pettus aja jooksul üha enam Eesti Vabariigis ning osales vasakpoolsete erakondade ridades ka poliitikas. [[Vaikiv ajastu\|Vaikival ajastul]] määrati talle mitmel korral riigivastase agitatsiooni eest trahve. Siiski ei soovinud Andresen ilmselt Eesti liitmist [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liiduga]], tema ideaaliks oli pigem euroopalik sotsiaaldemokraatia. Aastal [[1940]] ~~oli~~sai ta [[Johannes Varese valitsus]]e ~~välisminister~~välisministriks. Ta isegi tunnistas, et tal pole sel alal mingeid kogemusi, ent [[Andrei Ždanov]]i käsku tuli kuulata. Ministrina vallandas Andresen [[Eesti Pank\|Eesti Panga]] presidendi [[Jüri Jaakson]]i, sest too keeldus välismaal asuvaid Eesti kullavarusid Nõukogude Liidule üle andmast. Kui Eesti Nõukogude Liidu poolt annekteeriti, sai Andresenist [[28. august]]il 1940 hariduse rahvakomissar. [[1941]]. aastal põgenes ta Venemaale ning oli üks Jaroslavli kunstiansamblite peainitsiaatoreid. Pärast sõda Eestisse tagasi tulles töötas Andresen [[1946]]–[[1949]] Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitjana. Langes [[1950. aastad\|1950. aastal]] [[EKP Keskkomitee 8. pleenum]]i otsusega koos teiste juhtivate kommunistidega "kodanliku natsionalistina" põlu alla. Andresen vahistati [[24. märts]]il [[1950]] ja sai 25 aastat, kuid vabanes nn. [[Hruštšovi sula]] ajal viis aastat hiljem. Hiljem tõmbus ta avalikust elust tagasi.

Nigol Andresen: erinevus redaktsioonide vahel