Harald Hallmantel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Fil:Eiriksonnenes saga - Gunnhild egger sonnene sine - C. Krohg.jpg|thumb|[[Christian Krogh]]. [[Gunnhild]] õhutab oma poegi. Illustratsioon [[Eirikupoegade saaga]]le [[Heimskringla]] 1899. aasta trükis.]]
'''Harald Eiriksson''' (ka '''Harald Hallmantel''', '''Harald II'''; [[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Haraldr gráfeldr'' (õigupoolest 'Harald Hall Karusnahk'), [[norra keel|norra]] ''Harald Gråfell'', [[taani keel|taani]] ''Harald Gråfeld''; umbes 935 – umbes 970 või [[976]]) oli [[Norra kuningas]] umbes [[961]]. aastast kuni umbes 970. ([[976]]) aastani.
 
Harald oli [[Eirik Verekirves|Eirik Verekirve]] ning [[Gunnhild]] Gormsdatteri poeg ja [[Norra]] ühendaja [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] pojapoeg. Kuningas Eiriku ja Gunnhildi pojad ([[Eirikupojad]]) olid Gamle, Guttorm, Harald, Ragnfred, Erling, Gudrød ja Sigurd (võimalik, et Gamle ('vana') oli lihtsalt Guttormi hüüdnimi).
 
Isa Eirik aeti umbes 934 Norrast välja ning pojad kasvasid üles välismaal. Harald kasvas üles osalt Inglismaal, kus Eirik oli alamkuningas, ning osalt oma ema venna, Taani kuninga [[Harald Sinihammas|Harald Sinihamba]] juures.
 
Harald Sinihammas nõudles aastaid Norra trooni. Pärast isa surma liitusid Harald ja tema vennad [[Gamle Eiriksson]], [[Ragnfred Eiriksson]] ja teised ([[Eirikupojad]]) oma ema venna [[Taani]] kuninga [[Harald Sinihammas|Harald Sinihambaga]]temaga ning asusid võitlusse oma isa venna kuningas [[Håkon Haraldsson]]i ([[Håkon Hea]]) vastu. Kõiki hakatiTaani hüüdmakuningas kuningatekskasutas Haraldit ja teisi Eirikupoegi oma vahendina. KuniKolm vanemakorda pojavarustas Gamleta langemisenineid umbessuurte 954vägedega nimetavadning saagadsaatis teda[[Håkon ülemkuningaksHea]] kohta. SeejärelIga läkskord seesaid seisundnad ülelüüa, Haraldile.kuid Poleviimases, selge[[Fritjari lahing]]us (umbes 961), midasai seeHåkon täpseltsurmavalt tähendabhaavata.
 
Sellega oli Harald Sinihammas oma eesmärgi saavutanud, sest Håkonil järeltulijat ei olnud ning Eirikupojad olid pärilusjärjekorras esimesed. Kõiki neist nimetati kuningateks. Kuni vanema poja Gamle langemiseni umbes 954 nimetavad saagad teda ülemkuningaks. Seejärel läks see seisund üle Haraldile. Pole selge, mida see täpselt tähendab.
Håkon sai umbes [[961]]. aastal [[Fitjari lahing]]us surmavalt haavata, misjärel asus Norrat valitsema Harald koos oma vendadega. Nende võim oli esialgu siiski piiratud vaid [[Vestlandet]]iga, mis oli nende võimu baas nagu isal ja vanaisalgi. Harald Sinihammas pretendeeris ülemvalitseja seisundile.
 
Håkon sai umbes [[961]]. aastal [[Fitjari lahing]]us surmavalt haavata, misjärel asus Norrat valitsema Harald koos oma vendadega. NendeEirikupoegade võim oli esialgu siiski piiratud vaid [[Vestlandet]]iga, mis oli nende võimu baas nagu isal ja vanaisalgi. Harald Sinihammas pretendeeris ülemvalitseja seisundile.
 
Vendade valitsemisest on vähe teada, sest allikates räägitakse põhiliselt sõjalt. Saagade järgi olid nad karmid valitsejad nagu isa ja vanaisagi ja nende karmust seostatakse Gunnhildi mõjuga.