Harald Hallmantel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Harald Eiriksson''' (ka '''Harald Hallmantel''', '''Harald II'''; [[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Haraldr gráfeldr'' (õigupoolest 'Harald Hall Karusnahk'), [[norra keel|norra]] ''Harald Gråfell'', [[taani keel|taani]] ''Harald Gråfeld'';
Harald oli [[Eirik Verekirves|Eirik Verekirve]] ning [[Gunnhild]] Gormsdatteri poeg ja [[Norra]] ühendaja [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] pojapoeg. Kuningas Eiriku ja Gunnhildi pojad olid Gamle, Guttorm, Harald, Ragnfred, Erling, Gudrød ja Sigurd (võimalik, et Gamle ('vana') oli lihtsalt Guttormi hüüdnimi).
Isa Eirik aeti umbes 934 Norrast välja ning pojad kasvasid üles välismaal.
Pärast isa surma liitusid Harald ja tema vennad [[Gamle Eiriksson]], [[Ragnfred Eiriksson]] ja teised (Eirikupojad) oma ema venna [[Taani]] kuninga [[Harald Sinihammas|Harald Sinihambaga]] ning asusid võitlusse oma isa venna kuningas [[Håkon Haraldsson]]i (Håkon Hea) vastu. Kõiki hakati hüüdma kuningateks. Kuni vanema poja Gamle langemiseni umbes 954 nimetavad saagad teda ülemkuningaks. Seejärel läks see seisund üle Haraldile. Pole selge, mida see täpselt tähendab.
Enese võimu kindlustamiseks laskis Harald tappa piirkondlikud väikekuningad [[Sigurd Håkonsson]]i, [[Tryggve Olafsson]]i ja [[Gudrød Bjørnsson]]i.▼
Håkon sai umbes [[961]]. aastal [[Fitjari lahing]]us surmavalt haavata, misjärel asus Norrat valitsema Harald koos oma vendadega. Nende võim oli esialgu siiski piiratud vaid [[Vestlandet]]iga, mis oli nende võimu baas nagu isal ja vanaisalgi. Harald Sinihammas pretendeeris ülemvalitseja seisundile.
Vendade valitsemisest on vähe teada, sest allikates räägitakse põhiliselt sõjalt. Saagade järgi olid nad karmid valitsejad nagu isa ja vanaisagi ja nende karmust seostatakse Gunnhildi mõjuga.
Nende valitsemise aeg ei ole täpselt teada. Nad tulid võimule umbes 961 ja valitsesid umbes 970. aastani (erinevate allikate järgi umbes 965 kuni umbes 975).
▲
Harald võttis allikate järgi osa ka viikingiretkest [[Bjarmeland]]i. Kui see on tõsi, siis ta oli esimene Norra kuningas, kelle võim ulatus nii kaugele põhja.
[[Viken]] langes [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Harald Sinihammas|Harald Sinihamba]] kätte ning Harald Hallmantel pidi tunnistama tema ülemvõimu.
Umbes 970 (976{{lisa viide}}) meelitas Harald Sinihammas (saagade andmetel Sigurd Håkonssoni poja, Taanis maapaos oleva Lade jarli [[Håkon Sigurdsson]]i intriigide mõjul) Harald Hallmantli Taani, kus viimane (kaasaegsete skaldilaulude järgi) langes lahingus [[Limfjorden]]i ääres. Eirikupojad kaotasid Norras võimu ning pidid maalt lahkuma. Håkonist sai Harald Sinihamba [[jarl]] kogu Lõuna-Norras.
Kaasaegsed [[skald]]ilaulud kujutavad Eirikupoegi suurte [[viiking]]itena, kes tegutsesid nii idas kui ka läänes.
Saagades ja skaldilauludes rõhutatakse Haraldi ebatavalist ilu. Haraldi lisanimi esineb juba ühes anonüümses, oletatavasti kaasaegses skaldilaulus. Sellele annab seletuse ainult [[Snorri Sturluson]]: ta olevat saanud hallist karusnahast mantli kahelt islandlaselt, kes käisid laevaga [[Hardanger]]is. Halli karusnaha all mõeldakse tavaliselt lambanahkset mantlit. Ajaloolased on seda nime seostanud hoopis [[oravanahk]]adega, millega Põhja-Norra tulusalt kauples. Samuti seostatakse seda tema väidetava sõjaretkega [[Valge meri|Valge mere]] äärde [[Bjarmeland]]i (praeguse [[Arhangelsk]]i piirkonda).
{{pooleli}}
==Kirjandus==
*[[Snorri Sturluson]]. "[[Heimskringla]]"
*T. D. Kendrick. "A History of the Vikings". Courier Dover Publications. 2004
==Allikad==
*[http://www.snl.no/Harald_2_Gr%C3%A5fell Store Norske Leksikon]
*[http://www.snl.no/.nbl_biografi/Harald_2_Eiriksson_Gr%C3%A5fell/utdypning Norsk biografisk leksikon]
|