Ava peamenüü

Muudatused

== Ajateenistus Eesti riigikaitses ==
[[Pilt:ATR1936-2.JPG|thumb|Eesti sõjaväe ajateenijaid 1936. a]]
 
=== 1920-1940 ===
 
Eesti kaitsestruktuurides on ajateenistuse pikkus varieerunud erinevatel aegadel 8 ja 24 kuu vahel.
 
 
=== 1920-1940 ===
 
Enne 2. maailmasõda kasutati ajateenijaid katteüksuste [[lahinguvalmidus]]es pidamiseks ja samal ajal arvuka reservväe ettevalmistamiseks. Ajateenistuse kestus varieerus eri aastatel ja eri relvaliikides, kuid oli enamasti keskmiselt 12 kuud. Lühemat ajateenistuse kestust oldi sageli sunnitud kasutama rasketel majanduslikel aegadel ja seetõttu vähenes kaitseväe komplekteeritus ning valmidus.
 
=== 1991-20022000 ===
[[pilt:-ceremonial-artillery-H61-37.jpg|thumb|Ajateenija suurtükiväelane kaitseväes u 1999. või 2000. a]]
1991. a kehtestati kaitseväes ajateenistus esmalt ennesõjaaegse korralduse eeskujul 18 kuu pikkusena. PeagiEsines vähendatijuhtumeid, teenistusekus aegaNõukogude 12Armees kuuni.ajateenistust Teenistussealustanud, võtminekuid toimussealt 3seoses võiEesti 4taasiseseisvumisega kordavälja aastasarvatud jamehed ajateenijategateenisid komplekteeritioma ka [[siseministeerium]]iaega haldusalasedasi olevaidEesti teenistusikaitseväes.
 
Peagi vähendati kaitseväes teenistuse aega 12 kuuni. Teenistusse võtmine toimus 4 või 3 korda aastas ja ajateenijatega komplekteeriti ka [[siseministeerium]]i haldusalas olevaid teenistusi.
 
=== 2001-2002 ===
2001. a ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu näiteks polnud väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks pürgida, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.
 
2001. a ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate uute noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu näiteks polnud väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks pürgidasaada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.
 
=== Alates 2003 ===
Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega - SBK (10 nädalat).
 
Eelvõtmise ajateenijatel järgneb sellele nooremallohvitseride väljaõpe: nooremallohvitseri baaskursus - NABK (6 nädalat) ja nooremallohvitseri erialakursus - NAEK (6-8 nädalat); autojuhtidel on samal ajal autojuhi eriala baaskursus - AJEBK. Põhivõtmise ajateenijatel järgneb SBK-le erialakursus (selle ajal liituvad ka eelvõtmise allohvitserid ja autojuhid) - EK, siis [[jagu|jaokursus]] - JK, [[rühm]]akursus - RK ning [[kompanii]]kursus - KK. Ajateenistus lõpeb koondharjutustega, millest põhiline on iga-aastane õppus "[[Kevadtorm]]". Ajateenistuse viimase paari nädala jooksul toimub kokkuvõtete tegemine ja kogu varustuse põhjalik hooldus, konserveerimine ja tagastamine ladudesse.
 
Põhivõtmise ajateenijatel järgneb SBK-le erialakursus (selle ajal liituvad ka eelvõtmise allohvitserid ja autojuhid) - EK, siis [[jagu|jaokursus]] - JK, [[rühm]]akursus - RK ning [[kompanii]]kursus - KK. Ajateenistus lõpeb koondharjutustega, millest põhiline on iga-aastane õppus "[[Kevadtorm]]". Ajateenistuse viimase paari nädala jooksul toimub kokkuvõtete tegemine ja kogu varustuse põhjalik hooldus, konserveerimine ja tagastamine ladudesse.
Selle ajateenistusmudeli '''probleemidena''' on avaldunud kutsealuste eel- ja põhivõtmise vahelise adekvaatse eeljagamise raskused, kuna eelvõtmise ajateenijad ei sobi, vastupidiselt paljudele põhivõtmise ajateenijatele, sageli autojuhtideks või nooremallohvitserideks. Lisaks on probleem jaoülemate puudumine õpperühmades SBK ajal, mis vähendab distsipliini või suurendab kaadri töökoormust. Muutustes pole aga kokkuleppele saadud.
 
SelleOlemasoleva ajateenistusmudeli '''probleemidena''' on avaldunud kutsealuste eel- ja põhivõtmise vahelise adekvaatse eeljagamise raskused, kuna eelvõtmise ajateenijad ei sobi, vastupidiselt paljudele põhivõtmise ajateenijatele, sageli autojuhtideks või nooremallohvitserideks[[nooremallohvitser]]ideks. Lisaks on probleem jaoülemate puudumine õpperühmades SBK ajal, mis vähendab distsipliini või suurendab kaadri töökoormust. Muutustes pole aga kokkuleppele saadud.
 
== Ajateenistusest mujal maailmas ==
Anonüümne kasutaja