Erinevus lehekülje "August Rauber" redaktsioonide vahel

Lisatud 204 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: de:August Rauber)
'''August Antinous Rauber''' ([[22. märts]] [[1841]] [[Obermoschel]] ([[Saksamaa]]) – [[161. veebruarmärts]] [[1917]] [[Tartu]]) oli saksa anatoom, antropoloog, histoloog ja embrüoloog.
 
Rauber saavutas maailmakuulsuse 1897 Saksamaal ilmunud anatoomia atlasega "Lehrbuch der Anatomie des Menschen".
Kohtutäituri poeg. Õppis [[Müncheni Ülikool]]is 1859–1865, tudeeris ka Viini Ülikoolis. Oli [[München]]is eradotsent 1869–1872, seejärel aasta prosektor Baseli Ülikoolis, mille järel suundus Leipzigi Ülikooli, kus pidas professoriametit kuni 1886.aastani. 1886–1911 töötas [[Tartu Ülikool]]is [[anatoomia]] professorina. <ref>[http://hdl.handle.net/10062/5567] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918</ref>
 
KohtutäituriAugust oli kohtutäituri poeg. ÕppisTa õppis [[Müncheni Ülikool]]is 1859–1865, tudeeris ka Viini Ülikoolis. Oli [[München]]is eradotsent 1869–1872, seejärel aasta prosektor Baseli Ülikoolis, mille järel suundus Leipzigi Ülikooli, kus pidas professoriametit kuni 1886.aastani. 1886–1911 töötas [[Tartu Ülikool]]is [[anatoomia]] professorina. <ref>[http://hdl.handle.net/10062/5567] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918</ref>
 
1886–1911 töötas Rauber [[Tartu Ülikool]]is [[anatoomia]] professorina. <ref>[http://hdl.handle.net/10062/5567] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918</ref>
 
Asutas 1890 Tartu Ülikooli anatoomiamuuseumi.
 
Tartu Ülikooli arstiteaduskond annab välja [[August Rauberi medal]]it. Esimeseks selle medali laureaadiks oli [[Sabine Brauckmann]].<ref>''Universitas Tartuensis'' nr. 32, 14. okt. 2005.</ref>
 
[[23. aprill]]il [[2009]] avati Tartus Vanas Anatoomikumis pidulikult Rauberi vahakuju. Samas anti üle järjekordne Rauberi medal, mille sai professor Helje Kaarma.
 
==Viited==
Anonüümne kasutaja