Saksa kuningas: erinevus redaktsioonide vahel

Et Saksa kuningaks saamine tähendas tulevikus keisriks saamist, siis lasi mitu Saksa-Rooma keisrit oma poja juba omaenese eluajal kuningaks valida, et neile keisrikroon kindlustada. Selline poliitika tekitas mõnikord vastumeelsust ning viis kodusõdadenigi. Kuid 16. sajandil, mil keisritiitli sakraalne ja reaalne väärtus kaduma kippus, muutus termin 'Saksa kuningas' sisuliselt troonipärija tiitliks ning kaotas oma senise tähtsuse ja tähenduse, kuna tiitel oli reaalselt pärilik ning [[Habsburgid]]e valduses. Uusajal langes tiitli 'Saksa kuningas' tähtsus veelgi, kuna keisritiitel omistati keisriks valitule kohe pärast valimisi (valitud keisri tiitli võttis endale esimesena [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]). Samas kasutati seda ikkagi kuni keisririigi lõpuni välja

 

*[[Saksa-Rooma keiser]]

*[[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend]]

 

[[Kategooria:Saksa-Rooma riik]]