Redaktsioon: 16. aprill 2009, kell 20:01 redigeeri Vikker (arutelu \| kaastöö) 1005 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. aprill 2009, kell 20:43 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Perno Postimeees, Nr 1.png\|thumb\|Perno Postimees ehk Näddalileht, esinumbri esileht, 05. juuni 1857]] Ajalehe '''Pärnu Postimees''' esiknumber ilmus 5. juunil 1875. Väljaande asutas [[Johann Voldemar Jannsen]] nädalalalehena [[Perno Postimees]] ehk Näddalileht (ilmus 1857–1886), mis oli esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. Postimehe avanumbrisse paigutatud luuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole (tervitusluuletuse algusfraas „Terre, armas Eesti rahvas!”), millega osutas väljaande rahvuslikule suunale. Samas oli väljaanne ka rahvalik, valgustusliku sisuga ja pakkus materjali laia maailma kohta. Lehe ametlikuks väljaandjaks sai kohalik raamatutrükkal [[Friedrich Wilhelm Borm]], toimetajatöö tegi lehe asutaja praktiliselt üksipäini.▼ '''Pärnu Postimees''' on eestikeelne ajaleht. ▲Ajalehe ~~'''Pärnu Postimees'''~~ esiknumber ilmus [[5. ~~juunil~~juuni]]l ~~1875~~[[1857]]. Väljaande asutas [[Johann Voldemar Jannsen]] nädalalalehena [['''Perno Postimees]] ehk Näddalileht''' (ilmus 1857–1886), mis oli esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumahakkamist peetakse tihti ka [[ärkamisaeg\|ärkamisaja]] alguseks. Postimehe avanumbrisse paigutatud luuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole (tervitusluuletuse algusfraas „Terre, armas Eesti rahvas!”),. Jannsen ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuskuuluvuse üle ning ~~millega~~nõutama ~~osutas~~haridust ~~väljaande~~ja ~~rahvuslikule~~majanduslikku ~~suunale~~edukust. Samas oli väljaanne ka rahvalik, valgustusliku sisuga ja pakkus materjali laia maailma kohta. Lehe ametlikuks väljaandjaks sai kohalik raamatutrükkal [[Friedrich Wilhelm Borm]], toimetajatöö tegi lehe asutaja praktiliselt üksipäini. Jannsen andis Perno Postimeest välja [[Pärnu]]s, ent [[1863]] [[Tartu]]sse kolides alustas ta uue lehe – [[Eesti Postimees\|Eesti Postimehe]] väljaandmist. Perno Postimees jäi küll teiste toimetajate käe all edasi ilmuma, kuid kaotas juhtiva rahvusliku lehe positsiooni. ==Toimetajad== 6. rida ⟶ 11. rida: ==Välislinke== [[Alo Lõhmus]]. Seitung, mis tegi talurahvast eestlased. - [[http://lood.wordpress.com/postimees-150/]] [[Olaf Esna]]. Postipapa Jannsenile järgnenud ametipärijad. (Toimetajatest). – Pärnu Postimees 10.04.2007 [[http://www.parnupostimees.ee/180407/artiklid/10073585_print.php]] *"Pole tähtis, mis värvi on kass, tähtis on, et ta hiiri püüab." (Mälestuslikku toimetajatest ja toimetusetööst Teise maailmasõja järel: [[Silvi Kanošina]], [[Helga Koger]], [[Enn Hallik]], [[Iira Igasta]], [[Kalle Kurg]], [[Silvia Paluoja]]) – Pärnu Postimees 01.06.2007 [[http://www.parnupostimees.ee/010607/artiklid/10075163_print.php]] [[Kategooria:Eesti ajalugu]] [[Kategooria:Eesti ajalehed]]

Pärnu Postimees: erinevus redaktsioonide vahel