Kärbselised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Idioma-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: de:Fliegen, lt:Musiniai dvisparniai, qu:Ch'uspi |
|||
36. rida:
Väga viljakas ja kiire arengutsükliga on ka [[harilik toakärbes]]. Tema eelistab muneda [[sõnnik]]ule, kuid ka mujale, kus on vastsete arenguks sobivad tingimused. Munad on umbes ühe millimeetri pikkused, valged. Ühte kohta muneb ta kuni 150 muna.
== Toitumine ==
Vahet tuleb teha vastsete ja valmikute toidulaual. Näiteks parmu vastsed elavad vees, toituvad lagunevatest taimejäänustest või väikestest putukatest ja ussidest. Ka mitte kõik valmikud ei ole verejanulised. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks, isased saavad aga söönuks ka õite nektarist.
42. rida:
Niisuguseid kärbselisi, kes inimesi otseselt häirivad: imevad verd, ronivad prügikastides, munevad toidule jne, on umbes saja liigi ringis. Liike, kellega me iga päev kokku puutume, neid sageli seejuures tähele panemata, on palju rohkem.
Paljud kärbselised on õite külastajad ja tolmeldajad. On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest. Inimese ja loomade välisparasiidid on peamiselt [[parmlased]] (33 liiki), [[raudkärblased]] (7 liiki), nende hulgas [[põdrakärbes]], [[hobuse-raudkärbes]]. Parmude kõrval imevad inimeste ja eriti koduloomade verd veel [[pistekärbsed]] sugukonnast [[päriskärblased]] (''Muscidae'').
== Kärbseliste sugukonnad ==
| |||