Tiibeti keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Üldnimetust '''tiibeti keel''' kasutatakse nende üksteise jaoks arusaadamatute [[lhasa keel|lhasa]] (ehk kesktiibeti), [[khammi keel|khammi]] ja [[amdo keel|amdo keele]] murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] poliitilise kontrolli all olevates piirides. Ka [[klassikaline tiibeti keel|klassikalist tiibeti keelt]] ning [[tiibeti kirjakeel|tiibeti kirjakeelt]] nimetatakse sageli lihtsustatult tiibeti keeleks. Hiina Rahvavabariigi poliitilistes piirides kõneleb tiibeti keelt emakeelena umbes 6 miljonit inimest. Üle 100
[[Tiibetlased|Tiibetlastel]] puudub üldnimetus enda kui rahva ning tiibeti keele kohta. Lhasa ehk kesktiibeti keeles öeldakse kesktiibetlaste kohta ''phöba'' ning kesktiibeti keele kohta ''phögje''; amdo keele kõnelejad on ''amdoba'' ja amdo keel ''amdogje''; khammi keele kõnelejate kohta öeldakse ''khamba'' ning nende keel on ''khamgje''. Klassikalist kirjakeelt nimetatakse seadmusekeeleks (''tšhögje''), sest selles on kirja pandud [[budism|budistlik]] ja [[bön|böniusu]] pühakiri.
5. rida:
Mitmed ajaloolispoliitilise [[Tiibet|Tiibeti]] ja Hiina Rahvavabariigi naaberriikides kõneldavad tiibeti keeled, näiteks [[dzongkha keel]] ja [[šerpa keel]], sarnanevad kesktiibeti keelele rohkem kui näiteks amdo keel, kuid poliitilistel põhjustel (Hiina Rahvavabariigi välispoliitika), aga ka ajalooliselt väljakujunenud identiteedi tõttu (näiteks dzongkha keel [[Bhutan|Bhutanis]]) käsitletakse neid eraldi keeltena.
| |||