Erinevus lehekülje "Kiletiivalised" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
==Kehaehitus==
Suurim kiletiivaline on 6 cm pikk [[Jaava]] saarel elav [[odaherilane]] ''Scolia capitata'', kõige väiksem on [[munakireslane]] ''Alaptus magnanimus'' pikkusega 0,21mm21 mm. Viimane on üldse kõige pisem [[putukas]].
 
Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Ees- ja tagatiivad on omavahel väikeste konksukestega ühendatud ning töötavad lennul ühtse kandepinnana. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad. Mõnedel vormidel, näiteks töösipelgatel, on tiivad taandarenenud. Tiiva soonestus on hõre. Tiivasooned moodustavad kõige rohkem 20 sulgu. Väikestel vormidel tiivasoonestus tavaliselt kas peaaegu või täielikult puudub.
 
Kiletiivaliste [[suised]] on haukamis- või libamistüüpi. Viimasel juhul on alahuul ja alalõuad pikaks veninud ja moodustavad imikärsa. Taolisi suiseid kasutatakse nektari[[nektar]]i imemiseks õitest. Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda. Mõningatel sipelgaliikidel on ülalõuad peast pikemad.
 
Peas on [[tundlad]], mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Mõned sipelgad on täiesti pimedad.
 
Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad, vaid mõnedel liikidel on ees- või tagajalad muutunud plaatjateks kaevejalgadeks. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. Osadel liikidel on säärel ja käpal spetsiaalne seadeldis tundlate puhastamiseks nn. kabetamissälk.
 
Paljudel kiletiivalistel on tagakeha tipus [[muneti]], mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks.
 
Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii ühekordse kromosoomi garnituuriga (haploidseid)[[haploid]]seid kui kahekordse kromosoomi garnituuriga (diploidseid)[[diploid]]seid mune. Esimestest arenevad alati isased, teistest ainult emased või ühiselulistel kiletiivalistel ka töölisisendid.
 
Kiletiivaliste vastsed on erinevad. Esineb nii jalutuid konusid[[konu]]sid kui liblikaröövikuid meenutavaid ebaröövikuid[[ebaröövik]]uid.
 
Sageli esineb kiletiivaliste juures [[polümorfism]], mille puhul esineb emaste mitu vormi. Näiteks ühiselulistel kiletiivalistel (mesilased, herilased, sipelgad) on viljatute emaste - tööliste vorm. Enim on polümorfism arenenud sipelgatel, kelle töölised on alati tiivutud. Mõningatel sipelgaliikidel on töölised veelgi enam jagunenud nt. sõduriteks, ammedeks jmsjt. Selliseid alamkaste võib olla koguni kuus - kõik kastid täidavad sipelgapesas erinevaid ülesandeid.
 
==Eluviis==
Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste [[lülijalgsed|lülijalgsete]] [[parasiit|parasiidid]]. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Selliseid putukaid nimetatakse ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Järglasi kasvatatakse pesakambrites või kärjekannudes[[kärjekann]]udes. Pesa hoitakse puhtana, seda kaitstakse vaenlaste eest. Vastsetele tuuakse toitu ning kogutakse toiduvaru.
 
==Süstemaatika==
23 741

muudatust